EKNi abiesimees Vancouveris Alar Suurkask andis ülevaate tegevusest Kanada läänerannikul. Hr. Suurkask kurtis, et tegevus on kahanenud, kuid siiski on korraldatud vabariigi aastapäeva tähistamisi ja muid üritusi. Töötajaskond on vähenenud, eriti seetõttu et paljud nooremad kaasmaalased on Vancouverist kolinud taasvabanenud Eestisse.
EKNi peasekretär Priit Aruvald esitas rahalise aruande. Ta rõhutas, et möödunud aasta kujunes majanduslikult raskeks, kuna märtsikuine Eesti Sihtkapital Kanadas revideerimine pidurdas mõneks ajaks toetuste saamise ESK kaudu. Tänu aga EKNile suunatud pärandustele saadi siiski edasi tegutseda. Jällegi tänu pärandustele on EKNi erifondis hetkel $265,075.82, kuid peasekretär toonitas, et see summa peab EKNi vee peal hoidma veel mitmeid aastaid. Vaatamata mitmetele pingutustele hõivata nooremast põlvkonnast uusi toetajaid, on siiski EKNi toetajate praegune keskmine vanus umbes 80 aastat, mis muide on ka arvatavasti enam-vähem Eesti Elu ajalehe tellijate keskmine vanus. Peasekretär juhtis tähelepanu ka sellele, et kuigi EKNi ja EV Aupeakonsulaadi poolt ühiselt korraldatud vabariigi aastapäeva vastuvõtt on olulise tähtsusega, on selle üritusega seotud majanduslikud kahjud. Et Toronto Eesti Ühispank on igale vastuvõtule ostnud 30 piletit, on olnud nii konsulaadil kui ka EKNil võimalik nimetatud vastuvõtt läbi viia. Sellest aktsioonist võiksid teisedki organisatsioonid eeskuju võtta, märkis Jaan Lepp.
Revisjonikomisjoni aruande luges ette komisjoni liige Ülo Isberg. Komisjoni liige Leida Helde tänas peasekretäri korraliku ja korrektse raamatupidamise eest.
Järgnesid EKNi juhatuse valimised. Uueks Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimeheks valiti endise esimehe Laas Leivati ettepanekul Avo Kittask. Kandidaatideks esitati ka Enn Kiilaspea, Jaan Lepp ja Priit Aruvald, kes loobusid kandideerimast. Juhatusse valiti Priit Aruvald, Markus Hess, Piret Komi, Ellen Leivat, Laas Leivat, Märt Matsoo, Jaan Lepp ja Johannes Pahapill. Abiesimeesteks kohtadel valiti Alar Suurkask (Läänerannik), Rein Lepnurm (Kesk- Kanada), Mihkel Salusoo (Lõuna- Ontario) ja Eero Tae (Ottawa, Montreal ja Ida-Kanada). Juhatuse ametid (abiesimehed, sekretär, laekur) määrab põhikirja kohaselt juhatus ise.
Revisjonikomisjoni valiti Leida Helde ja Ülo Isberg, asemikuks Märt Matsoo. Aukohtu liikmeiks valiti Heikki Paara, Charles Kipper ja Toomas Metsala, asemikud Johannes Pahapill ja Eero Tae. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu delegatsiooni valiti Laas Leivat, Priit Aruvald, Markus Hess ja Avo Kittask Kanadast. Ühendriikidest — Jaak Juhansoo ja Veljo Areng. Kanada Balti Liitu valiti Johannes Pahapill, kes on ka hetkel Balti Liidu esimees, Priit Aruvald, Margus Tae ja Laas Leivat. Balti Naiste Nõukogusse valiti Ellen Leivat, Leida Helde, Piret Komi, Liivia Kängsepp ja EKN ex-officio liige Eesti Liit Kanadas esinaine Heli Kopti.
Avo Kittask avaldas eelmisele esimehele Laas Leivatile tänu 22-aastase tegevuse ja hea juhtimise eest ning soovis talle edu EV aupeakonsuli ametis. Hr. Kittask tänas ka kõiki osalenuid talle osutatud usalduse eest ning tõotas täita EKNi esimehe kohustusi ja ülesandeid põhikirja ja kodukorra alusel ning lõpetas oma sõnavõtu lubadusega jätkata rahvuslikku tegevust Kanaas.
Avo Kittask esitas seejärel EKNi tegevuskava ning peasekretär Priit Aruvald eelarve.
Olgu siinkohal lisatud, et Toronto Eesti Meeskoor esineb küüditamise aastapäeval 12. juunil ja Balti õhtu toimub 28. mail s.a.
Läbirääkimiste punkti all tänas Laas Leivat oma kaastöölisi enam kui 30-aastase teenistuse eest.
Koosolek avaldas hr. Leivatile siiraimat tänu püsti seistes aplausiga. Kuuldavasti, kui endise esimehe tervis paraneb, korraldatakse talle tänuõhtu.
Töörikas ja hästi läbiviidud koosolek lõppes Eesti hümni laulmisega.
Ülevaade EKNi peakoosolekust (2) (1)
Eestlased Kanadas | 18 Mar 2003 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kui EKNi toetajate keskmine vanus on 80, siis on EKNil vaja uurida mida need poole nooremad, isegi veerand nooremad, tahavad saavutada Kanada keskorganisatsiooni kaudu. Aktiivset läbi viidud küsitlus aktsiooni on vaja, aga kõige tähtsam on ideede ja soovide rakendamine, siis alles tuleb rahaline toetus. See tähendab mitte ainult postiteel kirja saatmist --tuleb ka pliiats, paber pihku võtta ja üritustel käia rahva arvamist küsimas.
Eestlased Kanadas
TRENDING
