«Läbirääkimised Tartu Ülikooliga sisuliselt enam ei käi,» kinnitas Mihhail Lotman. «Arhiivi on mõtet hoida seal, kus on selle vastu huvi. Ameeriklastel on huvi.»
Tartu Ülikooli ja Humanitaarinstituudi õppejõuna töötav Mihhail Lotman ütles, et ülikooli rektor ei ole tema kahele kirjale vastanud enam kui aasta jooksul ning seetõttu peabki ta arhiivi saatuse üle läbirääkimisi vaid USA Hooveri instituudiga.
«Läbirääkimiste eetika ei luba pidada läbirääkimisi kahega korraga, nii et praegu ma räägin ameeriklastega,» lisas ta.
Lotman nentis, et ta ei soovi Juri Lotmani arhiivi sattumist Ameerikasse, kuid kujunenud olukorras on see optimaalseim võimalus.
Kõneluste lõppemise tähtaega ei osanud ta prognoosida, sest instituudi juhtkond on äsja vahetunud. «Nad teatasid mulle, et on arhiivist endiselt huvitatud, kuid palusid natukeseks aja maha võtta,» sõnas Lotman.
Ajalehes Moskovskije Novosti hiljuti avaldatud intervjuus sõnab Mihhail Lotman, et usub arhiivi jõudmist USAsse aasta jooksul. Postimehele väitis Lotman, et ei ole midagi sellist Vene ajalehele öelnud.
Ta ei soovinud Postimehele avaldada summat, mille eest arhiiv müügis on. Varem ajakirjanduses ilmunud andmete kohaselt pakkus Hooveri instituut Lotmani pärijatele 2 miljonit krooni. Tartu Ülikooli erikomisjon tegi 2001. aastal rektorile ettepaneku osta arhiiv 1,5 miljoni eest.
Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et ülikooli väärikas pakkumine on Lotmanile suurepäraselt teada.
«Enampakkumiskonkursil ei suuda Tartu Ülikool paraku osaleda,» nentis rektor. «Mihhail Lotman töötab ülikoolis ja minu uks on talle igal hetkel avatud, kui on olemas mingi selge seisukoht.»
Mihhail Lotmani hinnangul asub praegu Tartu Ülikooli raamatukogu valduses 50% Juri Lotmani arhiivist, sh 95% kirjavahetusest. Samas on suurem osa käsikirju veel Mihhail Lotmani käes.
Korvamatu kaotus
Raamatukogu on kulutanud dokumentide puhastamisele, süstematiseerimisele ja hoiustamisele üle poole miljoni krooni. Arhiivi kasutab paar-kolm uurijat aastas.
Tartu Ülikooli semiootika osakonna juhataja ning ülikooli erikomisjoni juhtinud Peeter Torop ütles, et Lotmani arhiivist ilmajäämine oleks korvamatu kaotus. «See on lihtsalt häbi nii Eestile kui ülikoolile,» leidis ta. Läbirääkimiste katkemise põhjusteks arvab Torop ülikooli üldist rahapuudust ning ka võimetust mõista sümboolse kapitali tähtsust.
«Taustaks on samalaadsed probleemid ka muudes valdkondades. Uku Masingu raamatukogu pole paremas olukorras,» kõneles Torop. «Siin tekib õigluse küsimus - kas Lotman peaks olema erand, et talle kulutada 1,5 miljonit, aga Uku Masingule mitte.»