Möödunud nädala lõpul jõudsid Tartu Ülikooli 375. aastapäeva pidustused haripunkti. Kohal olid väljapaistvad külalised eesotsas Rootsi kuninganna Silvia ja Euroopa vanade ülikoolide akadeemiliste juhtidega. Kohal olid ka president Toomas Hendrik Ilves abikaasaga ning Tartu Ülikooli kasvandikud, Riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansip.
Neljapäeval mahtus valitud publik Jaani kirikusse vaatama etendust „Kuninga viimane lahing ja ülikooli algus“. Suurem osa pidulistest jälgis seda peahoone ette paigutatud suurelt ekraanilt ja need, kes Tartusse ei jõudnud, said kaasa elada Eesti Televisiooni otseülekandele.
Edasi sammuti ühises tõrvikurongkäigus, saadi osa võimsast tuleetendusest ja müsteeriumist Toomkiriku varemetes ning tunti end suure sõpruskonna liikmetena.
„Nii hää oli olla nende inimeste hulgas, kuuluda nende hulka!“ ütles ülikooli üle kolmekümne aasta tagasi lõpetanud ja praegu doktoriväitekirja viimistlev pedagoog. Sama lausus 41 aastat tagasi ülikoolist diplomi saanud Viljandi arst, kes kohe pärast oma vastuvõtu lõppu Tartusse tõttas ning peost täie rõõmuga osa võttis.
Kuninganna päev Reedel Toomemäel kuldses lehesajus Rootsi kuninganna Silvia ja teiste kõrgeauliste külaliste, auvalves korporantide ning paljude Johan Skytte monumendi avamist uudistama tulnud inimeste ees kõneldes ütles Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, et maailmas on vähe rahvaid, kes suhtuvad Rootsi riiki nõnda soojalt nagu eestlased. On ju tänapäevagi jõudnud meie esivanemate jutud kuldsest Rootsi ajast.
375 aastat tagasi tegi Rootsi kuningas Gustav Adolf eestlastele kingituse, mis sai meie rahva ja riigi tekkimise põhitoeks. Ta nõustus oma õpetaja, tollase Liivimaa kindralkuberneri Johan Skytte plaaniga rajada Tartusse ülikool. Johan Skyttest sai ülikooli esimene kantsler ja lisaks ülikooli asutamisele on ta ka Eesti- ning Liivimaa kohtusüsteemi rajaja. Sellepärast on väärikas koht Riigikohtu ees tema monumendile just õige paik.
Kuninganna Silvia tuli reedel küll ülikooli juubelile, aga oli samas kõigi tartlaste külaline, kelle möödumist tänava ääres rõõmsa kannatlikkusega oodati.
Oma aulakõnes soovis ta veelgi tihedamat koostööd kahe riigi teadlaste vahel. Enne pidulikku kontserti „Kuningas Gustavi gala“ Vanemuises jõudis ta aga käia mitmes lasteasutuses, sest just laste käekäik on kuninganna südameasi.
Traditsioonide kandjad Tulnud oli ka palju akadeemilisi suurusi: Edinburghi ülikooli asekantsler Timothy O'Shea, Konstanzi ülikooli rektor Gerhart von Graevenitz, Uppsala ülikooli prorektor Lars Magnusson, Turu ülikooli rektor Keijo Virtanen ja teised. Keegi loetletud professoritest ei juhi paarikümneaastat ülikooli, ajalugu ja traditsioonid on selles valdkonnas hindamatud.
Kui Tartu ülikoolile on ette heidetud kapseldumist, siis juubelipäeva aulaaktusel kõneldi väga palju ülikooli avatusest.
Ja kas ongi liiga julge unistus see, et aastapäevakõne pidanud biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav on Tartu ülikooli järgmine nobelist, juhul kui tema juhtimisel väljatöötatud aidsivaktsiini katsetused edukaks osutuvad?
Tahaks loota, et Eesti valitsejatel jätkub nii palju riigimehelikkust, nagu oli Rootsi kuningal ligi 400 aastat tagasi, ning nad suudavad tagada Põhja- ja Ida-Euroopa ühe auväärsema ülikooli eduka arengu.
