Maestro Rob McConnel ja Eesti Maja juhataja Ülo Isberg
Esinejad olid suurelt noored ja õppivad muusikud. Kuulata oli tohutult palju. Ei oleks osanudki ettekujutada, et see kunstiliik on nii võimsalt arenemas ja omab tohutut järelkasvu. See on ala, kus muusik peab olema täielikult omanäoline, valdama hiilgavalt instrumenti, kompositsiooni, harmoonia ja meloodia kooskõlade uusi võimalusi ja esitama kõike vahetult lavalt kuulajaile, ja see on kordumatu.
Reede hommikul aga tegi oma peaharjutuse Eesti Maja suures saalis Kanada Boss Brass. See oli tõeline üllatus. Kaks aastat tagasi oma aktiivse tegevuse lõpetanud "best of" muuskutest koosnev big bänd oli kokku tulnud üle Põhja Ameerika. Vaatamata sellele, et Ameerika on jazzmuusika sünnimaa, on siiski muusikule raske leida põhitööd enda elatamiseks..
Maestro Rob McConnel
Boss Brass on üks maailma musikaalsemaid ja intelligentsema muuusikakultuuriga koosseis. Liider, ventiilitrombonist ja arranzheerija Rob McConneli nimi on proffmuusikute seas nii austustäratav kui näitena Neeme Järvi maailma sümfonistide seas. Üks viimaseid suurimaid töid Boss Brassil oli koostöö Mel Thormega, milline jäi ka jazzgigant Meli üheks viimaseks salvestuseks. (Lisame lähipäevil ka mõned näited sellelt CD-elt meie leheveergudel). Tänasel Jazzkonverentsi lõppkontserdil esineb Boss Brass oma täishiilguses. Ainuüksi kompositsioon Kanada Rahvushümnist kõlas vapustavalt uudselt, mille esitamisega ka see konverents lõppeb.
Eraldi tuleks juba pikemalt kirjutada McGilli ülikooli jazzkateedrist Montrealis. Kuulates seda noortest muusikutest koosnevat big bandi pani jahmatama instrumentide valdamisoskus ja kompositsioonide värskus ja musikaalsus.
Eriti meeldiv oli aga hoopis tõdeda, et selle maailmas tunnustatud kõrgprofessionaalset muusiku haridust andva kateedri asutaja on vastuvaidlematult maestro Armas Maiste.
