Tallinnat väisanud UNESCO maailmapärandi komitee eksperdi Giorgio Piccinato (70) sõnul on meil kõige rohkem vaja üldist arengunägemust.
••Milline on teie töö ja missioon?
Tulin Tallinna UNESCO konsultandina kohaliku kontori ja linnavõimude kutsel, et kontrollida olukorda ja anda soovitusi pärandi säilitamise poliitika kohta.
Olen samas põhikohaga Rooma ülikooli professor. Minu huvialad on planeerimine, linnadisain ja ajalugu.
••Mis on pärand, mida kaitsta tuleb?
Pärand ei tähenda ainult hooneid, vaid ka tööalasid, näiteks käsitööd. Pärand on ka rahvuslik identiteet, milleta ei saa keegi. Pärand pole vaid imidzŠi müümise viis.
Aga suurte majandusmuutuste tingimustes varitsevad pärandit teatud ohud, mida tuleb osata vältida. Teie ühiskond muutub kiiresti, nõnda on suuremad ka probleemid ja raskused.
••Milliseid probleeme oskate välja tuua?
Näiteks konfliktid, mis tekivad arendajate ja muinsuskaitsjate vahel. Parkimine. Avalik ruum ja avalikud hooned.
Ühiskonna muutuv elustiil sunnib prioriteete valima. Võtame Skoone bastioni loo, mis kajastab linna suhet oma varandusse. Näiteks linnamüüri süsteemi tuleks säilitada, kuid linnaelanike huvides ka arendada. Probleemiks on ka konflikt modernse arhitektuuri loomise ja vana säilitamise vahel. Siin tuleb valida.
••Mida tuleks Tallinna pärandi kaitsmisel silmas pidada?
Üks võimalus vana hävitamiseks on linna muutmine Disneylandiks. Just see võib olla Tallinna oht.
Vanalinna ei tohiks muuta teemapargiks, siia ei tohiks lubada liiga palju kiirtoidurestorane. Piisaks ühest, aga siin on juba rohkem.
Linn on linn, ja seda ei tohiks päriselt turistidele müüa. Selle vastu aitab vaid sotsiaalse teadlikkuse tõstmine.
••Mis teile Tallinnast meelde jääb?
Olin siin väga lühikest aega, aga kindlasti tuleks mulle meelde Tallinna vanalinn ja vanad majad vanalinna lähedal.
Modernset arhitektuuri ma tõenäoliselt ei mäletaks, see ei avaldanud mulle ka kuigivõrd muljet.
UNESCO maailmapärand
•• Idee luua liikumine haruldaste paikade rahvusvaheliseks kaitseks tekkis pärast I maailmasõda. Idee teostumise verstapostiks oli Egiptuse valitsuse otsus luua Aswani pais, mis oleks ujutanud üle iidsed Abu Simbeli templid.
•• 1959. aastal pärast Egiptuse ja Sudaani valitsuste palvet otsustas UNESCO alustada rahvusvahelist kampaaniat templite päästmiseks. Abu Simbeli ja Philae templid võeti tükkideks ja püstitati taas väljaspool ohupiirkonda. See läks maksma ligi 80 miljonit dollarit.
•• 1972. aastal võeti UNESCO peakonverentsil vastu ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon. Praegu on maailmapärandi nimekirjas üle 800 objekti kogu maailmast. Lisaks Tallinna vanalinnale kuuluvad nimistusse näiteks Egiptuse püramiidid ja Altingi väljad, mis on Islandi parlamendi kogunemispaik.
•• Maailmapärandina käsitletakse nii kultuurilisi kui looduslikke paiku, rõhutades inimese ja looduse vahelisi suhteid.