Nimekirja lisandusid Hiina Macau saare arheoloogilised mälestised, Bosnia sõjas kannatada saanud Mostari Vana sild, 2300 aasta vanused arheoloogilised leiud Bahreinis, Albaania Ottomanide impeeriumisse kuulunud linn Gjirokastra ning Kreeka ja Rooma aegsed kalmed Itaalias.
Uued kohad lisati UNESCO maailmapärandi nimekirja eelmisel nädalal Lõuna-Aafrikas, Durbanis toimunud kohtumisel.
Bosnia-Hertsegoviinas asuv Mostari vana sild on esimene selle regiooni mälestusmärk, mis on kantud maailmapärandi nimekirja.
Mostari Vana sild, mis esindas nii enne Otomani impeeriumi aegseid kui ka ida-Otomani, Vahemere ja Lääne-Euroopa arhitektuuri jooni, hävitati 1990. aastatel Balkani sõjas, kuid on nüüdseks taastatud.
«Mostari Vana silla uuesti püstitamine on leppimise ja rahvusvahelise koostöö sümbol ning näide sellest, et erinevad kultuurilised, etnilised ja religioossed kogukonnad on võimelised koostööks,» põhjendas UNESCO.
Esimest korda on UNESCO nimekirjas ka Bahreinis asuvad arheoloogilised mälestised, mis lubavad jälgida inimasustust alates 2300 aastatuhandest e.Kr. aega kuni 16. sajandini p.Kr.
Hiina saar Macau, mis oli Portugali asumaa kuni 1999. aastani lisati nimekirja kui näide ida ja lääne kultuuride segust.
Lisaks eelpoolmainitutele lisati nimekirja veel ka 1819. aastal asutatud Kuuba Cienfuegose linn, kui 19. sajandi Ladina-Ameerika linnaplaneerimise näide.
Juba varem oli nimekirja lisatud seitse uut looduskohta, nende hulgas maailma vanim ja suurim meteoriidikraater, osa Jaapani kõige põhjapoolsemast saarest ja kaks Norra fjordi.
Praeguse seisuga on UNESCO maailmapärandi nimekirjas 628 paika ja ehitist.