Ettevalmistusi selleks rahvahääletuseks alustati juba veebruaris. Pärast hääletustulemuste selgumist toimus Budapestis valitsusliikmete osavõtul suur rahvapidu, millega ei tähistatud mitte üksnes referendumivõitu, vaid ka Ungari kui juba NATO liikme järjekordset edu rahvusvahelisel areenil üldisemalt — ELi astumises väljendub nii demokraatia kui turumajanduse areng riigis.
Nüüd on Ungari majandusjuhid püstitanud järjekordse eesmärgi: eeloleva 10—12 aasta jooksul peab ungarlaste elatustase tõusma arenenud Euroopa Liidu riikide tasemele.
Möödunud aastal toimunud valimiste tulemusena võimule pääsenud liberaalid ja sotsialistid on pidanud kinni oma valimiseelsetest lubadustest, tõstes pensione ja avaliku sektori töötajate palku. Sellega on ka seletatav ülikõrge toetusprotsent ELiga ühinemiseks.
ELiga liitumise järel on loota, et kõik need riigid, mida siiani on nimetatud endisteks Ida-Euroopa (s.o. kommunismi haardest pääsenud) riikideks, muutuvad alates tulevast kevadest täisõiguslikeks ELi liikmesriikideks — kodanike, raha ja kaupade vaba liikumisega ning oma tohutu tööturuga.