Pärast Vabadussõda kerkisid mälestusmärgid igasse linna, kihelkonda, kõige väiksemassegi asulasse, kus oli, keda Vabadussõjast mäletada.
Osa 1200 monumendist on nüüd taastatud.
Okupatsioonivõim külvas Eesti üle punaarmeelaste mälestusmärkidega. Neid on praegugi alles umbes 2000.
Punaarmees võitles liialdusteta ligi 25 000 eestlast, tunduvalt vähem kui vastaspoolel.
Tõsi, Teises maailmasõjas langenud Eesti sõjameestele on mälestusmärke püstitatud mujal maailmas, kuid kodumaal on nad unustuses.
Kümne taasiseseisvusaasta jooksul pole Eestis ükski omavalitsus püstitanud mälestusmärki Teises maailmasõjas Saksa poolel langenud Eesti sõdurile.
Kodanikualgatust ei soosita, pigem vastupidi, nagu tõestas Reformierakonna juhitav Pärnu linnavalitsus sel suvel.
Unustatud langenud väärivad meeldetuletamist ning nende mälestus jäädvustamist!
Jüri Püvi, Tartu