Urmas Paet
Euroopa Parlamendi liige
pagulased
Foto: BORIS GRDANOSKI, AP
Kõik katsed põgenikekriisi ohjata on seni nurjunud. Dublini regulatsioon, et põgenikud on selle ELi riigi mure, kuhu põgenikud esimesena saabuvad, sisuliselt enam ei toimi, nagu ka põgenike ümber paigutamine liikmesriikide vahel.
ELi kokkulepped Türgiga pole veel tulemusi andnud ning põgenikelaagrites valitsev olukord on masendav. Lisaks pole siiani tegutsema saadud Euroopa ühist piiri- ja rannavalvet, nn Euroopa sinise kaardi süsteemi legaalse immigratsiooni juhtumiteks ega ka Euroopa ühtset asüülipoliitikat.
Ainuke, mida ELi liikmesriigid seni on teinud, on osade piirilõikude sulgemine ja rahvuslike põgenikekvootide tekitamine. Olukord on kontrolli alt väljunud. Põgenikeprognoos eelseisvaks kevadeks ja suveks on kriitiline ja ärev. Selle aasta esimese kolme nädalaga saabus Kreekasse ja Itaaliasse juba 37 000 pagulast, mis on kümme korda rohkem kui 2014. aasta samal perioodil. Ja ainuüksi 36 000 neist saabus Kreeka saartele.
Tavapärane suhtumine ja käitumine peavad lõppema, sest Schengeni vaba liikumise ala leiab mõne järgmise nädala jooksul lõpu, kui reaalselt midagi ei tehta. Euroopa on erakorralises olukorras ning vajab erakorralisi meetmeid, et sellest olukorrast välja tulla ja Euroopa Liit alles hoida.
Ainuke võimalus Schengeni vaba liikumise piirkonda säilitada on kiiresti luua Euroopa piiri- ja rannavalve. Kuigi mitme liikmesriigi liiga aeglane tegutsemine võib siin saada saatuslikuks. Euroopa Komisjon peab kiiresti rakendama uusi meetmeid, et olukord kontrolli alla saada.
Euroopa kiirreageerimisjõud
ELi liberaalid on välja pakkunud ettepaneku, et ELi aluslepingu alusel tuleb luua põgenikega tegelemiseks Euroopa kiirreageerimisjõud, saamaks kontrolli alla olukorra Euroopa piiridel ning tagada seniste kokkulepete täitmine. 2000 inimesega kiirreageerimisjõudude esmane prioriteet peab olema Kreeka-Türgi piir, põgenike vaba liikumise peatamine Kreekast Makedooniasse ja mujale Balkanile ning parandada põgenike elamistingimusi Türgi ja Euroopa põgenikekeskustes.
Põgenikekriisi kiirreageerimisjõud peavad tagama, et loodaks piisavalt põgenike vastuvõtukeskuseid, kus tehakse selgeks saabujate taust, võetakse sõrmejäljed ja tehakse muu vajalik. Praegu pole piisavalt koordinatsiooni ega kontrolli selle üle, kes Euroopasse tuleb, samuti on põgenikel saabudes väga kehvad elamistingimused.
Kiirreageerimisjõududest peab saama esmane vastutav ametkond, kes peab tagama põgenike tausta selgitamise esmases ELi saabumise kohas ning tegema selgeks, kas saabunutel on üldse põhjust põgenikustaatust taotleda. Migrandid, kelle saabumine loetakse põhjendamatuks, tuleb tagasi saata riiki, kust nad ELi saabusid.
Vastuvõtukeskused peavad kujunema transiittsoonideks kuni on selge, mis saabunud inimesest edasi saab ehk kas tal on õigus saada asüüli või mitte. See aitab peatada inimeste rändamise Kreekast Balkani kaudu mujale Euroopasse.
Kiirreageerimisjõud integreeritaks Euroopa piiri- ja rannavalvesse, kui see saab ükskord loodud. Euroopa piiri- ja rannavalve on mõistlik välja arendada senise ELi piirivalveagentuuri Frontexi baasilt ca 600 miljoni eurose aastaeelarvega, mis oleks 5 korda rohkem kui praegu Frontexil. Schengeni vaba liikumise ala ilma ühtse Euroopa piiri ja selle kontrollita ei jää kauaks püsima. Seega riigid, kes ühtset Euroopa piiri- ja rannavalvet ei toeta, peaksid Schengenist lahkuma.
Ka asüüliandmiserakendamise reeglid tuleb Euroopas ühtlustada. Praegune olukord, kus probleeme üritatakse lükata naaberriikide kaela, ei saa ilma suurema tülita kaua kesta. Praegu rakendavad 28 süsteemi samasuguseid kriteeriume väga erineval moel. Nii on viimased kuud näidanud, et asüülisoovijatest on varjupaika saanud Ungaris 0,2% ja Saksamaal 40%. Selline olukord on juba loonud liikmesriikide vahel suuri pingeid. Sama oluline on ka adekvaatsete integratsiooniprogrammidega alustamine ning siin saaks paljuski eeskuju võtta Soomest. Selle üks olulisi elemente on sujuva võimaluse loomine varjupaiga saanud põgenikele tööturul osalemiseks.
Ühtselt peab saama ka selgeks, et asüülitaotleja kriminaalne käitumine on piisav põhjus ta EList välja saatmiseks.
Viimased kuud on näidanud, et senisest enam tuleb vahet teha majanduslikul migratsioonil ja sõjapõgenikel. Selleks tuleks sisse viia nn Euroopa sinise kaardi süsteem, mis võimaldaks ELi riikidel legaalselt täita töökohti, mida kohaliku tööjõuga teha ei suudeta. ELi sinise kaardi süsteemi puhul saab eeskuju võtta USA rohelise kaardi süsteemist, et toetada innovatsiooni, start upe ning tagada selleks vajalike oskustega tööjõud ka väljastpoolt ELi. See oleks selge joone tõmbamine sõjapõgenike ja kontrollitud ning ELi vajaduspõhise majandusliku immigratsiooni vahel.
Võtmeriik Türgi
ELi ja Türgi vahel sõlmitud põgenikekokkulepe pole seni põgenikelainet Euroopasse vähendanud. Seni pole ka liikmesriikide kokkulepet, kust koguda Türgile makstavad kolm miljardit eurot ning kuidas Türgi peaks seda raha kulutama.
Ainus võimalus suurendada põgenike motivatsiooni Türki jääma, on pakkuda neile oluliselt paremaid elamistingimusi põgenikekeskustes perspektiiviga kodumaale tagasi pöörduda ning ka majanduslikke võimalusi Türgis oma eluga edasi minna.
Seega peaks ELi poolt lubatud kolmest miljardist eurost miljardi eraldama ÜRO põgenikeagentuurile, et parandada elamistingimusi põgenikelaagrites. Ülejäänud kaks miljardit eurot tuleb kulutada Türgis viibiva 2,5 miljoni põgeniku toetamiseks, et neil oleks majanduslik võimalus Türgis edasi elada.
Selleks, et vähendada kurjategijate teenimisvõimalusi ning vähendada ohtlikku mereteed ette võtvate põgenike arvu tuleb luua ka põgenikelaagrites ELi humanitaarviisa taotlemise võimalus.
Ja muidugi on võtmetähtsusega olukord Süürias, kus kodusõda toob iga päev uusi ohvreid. Kui olukord seal ei parane, siis võtab suuna Euroopale lähiaegadel veel umbes kolm miljonit inimest. Euroopa näeb otseselt Süüria sõja traagilist mõju ning peab seetõttu võtma juhtrolli ka selle sõja lõpetamiseks. Läbirääkimistel Genfis tuleb luua kõik võimalused kokkuleppeks ning selle eeldus on, et kõik konflikti osapooled on kaasatud.
Teiseks peab EL koos USA ja rahvusvahelise kogukonnaga looma toimiva strateegia ISISe võitmiseks. Kui rahu on taastatud, siis saab Euroopa luua uue Marshalli plaani, et aidata taastada infrastruktuuri ning motiveerida põgenikke oma kodumaale Süüriasse ja Iraaki tagasi pöörduma.
