Foto: Ilmar Saabas
On huvitav, et üheski allpool toodud punktis ei peetud vajalikeks huvirühmade kaasamist. sümboolne on, et kõik need otsused tehti vahetult peale valimisi, et inimesi mitte pahandada valimispäeval ja lootes, et riigikogu valimisteks need asjad unustatakse.
1) Gaasiaktsiisi tõstmine põhjustab hinnatõusu ja kõrgemaid küttekulusid. Valitsus tõstab 20% võrra gaasiaktsiisi. Selle tulemusena tõuseb gaasi hind kodutarbijale tuleval aastal arvestuslikult 1,1-1,4%. Samuti kasvatab see mitmete ettevõtete kulusid ning vähendab ettevõtete konkurentsivõimet majanduslanguse olukorras.
2) Kütteõliga kütjate kulud kasvavad 50%. Valitsus keelab eriotstarbelise diislikütuse kasutamise kodude kütmiseks alates 2015. aasta 1. maist. See tähendab paljudele peredele küttekulude kasvu 50% või suuri kulusid uute kütteseadmete ostmisele.
3) Järjekordne löök transiidisektorile. Valitsuse otsus keelata eriotstarbelise kütuse kasutamise väljaspool põllumajandust vähendab Eesti transiidikoridori konkurentsivõimet. Kuna kütus moodustab olulise osa näiteks Eesti raudtee kulust, tähendab valitsuse samm kogu transiidisektori kulude kasvu. See võib viia selleni, et rahvusvahelisi kaubavedusid suunatakse mujale.
4) Puudega inimeste tööle aitamise kattevarjus luuaks töökohti hoopis uutele bürokraatidele. Töövõimereformi nime kandev plaan viib selleni, et tööle voetakse sadu uusi ametnike, kes hakkavad puudega inimeste töövõimet hindama. Töötukassase plaanitakse palgata umbes 500 uut ametnikku ning sellele kulub kümneid miljoneid euroraha. Kui euroraha lõpeb, tuleb neid kulusid hakata kandma maksumaksjal.
5) Vanemapensionit ei tule. Last kasvatavate emade pensionilisa lükkub edasi aastasse 2018. Pensioniõiguslik staaž laste kasvatamise eest on ligi 227 000 inimesel, mis taganuks neile varasema seaduse kohaselt järgmise aasta alguses õiguse täiendavale pensionilisale.
6) Rail Baltica rajamine kallineb ligikaudu 80 - 100 miljonit eurot. Valitsuse otsus jätta kõrvale Rail Baltica majanduslikult soodsaima trass, tähendab, et projekti teostumine muutub keerulisemaks. Kui uus trass siiski valida suudetakse, kaasnevad sellega lisakulud hinnanguliselt kuni 100 miljoni euro ulatuses.
7) Valitsus lohkus senise teede rahastamise mudeli. Eestis on kuni lõppenud nädalani teid rahastatud põhimõttel, et vähemalt 75% kütuseaktsiisist suunatakse igal aastal teede korrashoiuks. Valitsus kiitis heaks teeseaduse muudatused, mis jätavad teede rahastamise igaaastaselt lahtiseks. Seega ei saa Maanteeamet olla kindel, kui suure või väikse rahasumma eraldab valitsus uute teede ehitamiseks ja olemasolevate hooldamiseks.
Positiivne valitsuse samm oli otsus tulumaksuvaba miinimumi tõsta. Iseküsimus on, palju tööd tegevale inimesele kätte jäävad kaks eurot kuus inimeste toimetulekut tegelikult parandab.
