Väga tähtis uurimine ja analüüs. Samas tahan aga lisada, et näiteks käesolevagi valimiskampaania käigus olen mitmeteltki koguduse juhtidelt kuulnud lauset: oh, see kõik on poliitika ja meie oma koguduses poliitikaga ei tegele. (Luther keerab end hauas ringi!). Minu arvates on see kisendavas vastuolus Jeesuse õpetusega, kes oli mõnelgi puhul vägagi poliitiline ja praktikas tähendab, et Eestisse ei saa tulla kristlik-demokraatlikku parteid (CDU Saksamaal on aga juhtiv poliitiline jõud, kirik on kaalukas jõud Soome poliitikas jne), sest me anname poliitika uskmatutele ja imestame, et meil on väärtuskriis. See kriis saabki olema seni, kuni paljud kristlased eitavad poliitikat.
Urmas Viilma: Ristiinimese koalitsioonilepe 14. mai 2019
Umbes kuu enne viimatisi Riigikogu valimisi avaldasin valimistel osalenud Keskerakonna, Reformierakonna, Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Sotsiaaldemokraatide ja Vabaerakonna valimisprogrammide usuvaldkonda ja kirikut puudutanud lubaduste võrdlusanalüüsi Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) poolt erakondadele saadetud ettepanekutega. Nimetasin analüüsi tulemuse 6. veebruaril 2019 ilmunud ajalehe Eesti Kirik juhtkirjas „Ristiinimese valimiskompassiks“.
Minu analüüsi tulemus näitas Keskerakonna lubaduste kõige suuremat kattuvust EKNi ettepanekutega, mille eest said nad 32 punkti. Neljapunktilise vahe, 28 punktiga, järgnes Isamaa. Seejärel tuli pikk 9-punktiline vahemaa kolmandale kohale jäänud Sotsiaaldemokraatidega (19 punkti), kellele järgnesid kohe kannul sama suurusjärgu punktiskooriga Reformierakond (17 punkti), Vabaerakond (15 punkti) ja EKRE (14 punkti). Pärast pikka punktide vahet lõpetas pingerea Eesti 200 (6 punkti).
Sain oma analüüsi tõttu väga paljude kriitikanoolte osaliseks. Esmalt seetõttu, et võtsin kõneleda justkui kõigi ristiinimeste nimel. Teiseks sain kriitikat (kui ennast leebelt väljendada) peamiselt konservatiivsete parempoolsete vaadetega inimestelt, et olin andnud kõige enam punkte Keskerakonnale, kes olevat erakonna valimisprogrammis loobunud traditsiooniliste pereväärtuste kaitsmisest ning asunud toetama samasooliste abielu ning abordi riiklikku rahastamist. Kolmandaks seostati minu analüüsi tulemused tollase valitsuskoalitsiooni otsusega, millega lahendati ära aastakümnete pikkune Niguliste omandivaidlus kiriku ja riigi vahel.
Ma ise arvan tänini, et olin EKNi ettepanekuid ja erakondade lubadusi kõrvutades objektiive ega lasknud ennast millestki kõrvalisest mõjutada. Kriitikast järeldasin, et olin ennast väljendanud lihtsalt ebaselgelt või olid paljud kriitikud ise kaldu mõne erakonna või maailmavaate poole ning seetõttu ebaobjektiivsed. Häda oli ilmselt ka analüüsi pikas tekstis.
Tõenäoliselt käib sama kriitika kaasas ka käesoleva kirjatööga – seegi on ehk süvenemiseks liiga pikk, pealkirjast jääb taaskord mulje, et esindan justkui kõiki ristiinimesi ning etteruttavalt annan juba teada, et taaskord kipun olema liiga tunnustav võimul oleva koalitsiooni suhtes.
Siiski, enam kui kolm kuud pärast analüüsi koostamist, rohkem kui kaks kuud pärast valimisi ja kõigest mõni nädal pärast uue koalitsiooni moodustamist pean tõdema, et minu tollane analüüs ja punktide kokku liitmine oli üsna väike panus „traditsioonilised pereväärtused hüljanud Keskerakonna võimule jäämise toetamiseks“, nagu mulle ette heideti, võrreldes sellega, mida tegid Isamaa ja EKRE juhid, kui asusid sellesama Keskerakonnaga koalitsiooni moodustama. Omaaegsele analüüsile järgnenud paljudest kommentaaridest minu Facebooki lehel järeldasin, et vähemalt Keskerakonna ja EKRE liidu moodustamine oleks paljude arvates pidanud olema sama võimatu kui on vee ja tule sümbioos. Väärtused ja põhimõtted olevat lihtsalt nii erinevad!
Aga imesid juhtub! Ja mul on selle üle ainult hea meel, sest ma ise ei jaga tänini arusaama, et võiks olla ühtegi erakonda, kes ei suuda hea tahtmise korral omavahel kokkuleppele jõuda. Usun, et seda suudaksid Eesti rahva ning omariikluse säilimise nimel ennast kokku võttes isegi EKRE, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Ei ole lihtsalt võimalik, et kokkuleppele jõuda püüdvate erakondade lubaduste hulgast ei suudetaks leida ühe koalitsioonileppe jagu häid ja teostamist väärivaid ideid, mida vastastikku toetada. Iseküsimus on, millised koalitsioonikombinatsioonid tooksid kõige paremini toimivad ja stabiilsed valitsused.
Kas praegune koalitsioon saab olema väärtuspõhine ja toimiv, on praegu veel vara öelda. Kindlasti ei saa ma olla nõus viisiga, kuidas ennast poliitikas väljendama on hakatud. Eriti puudutab see mitme EKRE poliitiku väljaütlemisi, mis ületavad minu jaoks aeg-ajalt piiri, mida ma ise ületada ei pea kohaseks, kuid see, et mina oma sõnavabadust nõnda ei kasuta, ei tähenda, et ma ei oskaks hinnata vääriliselt nimetatud erakonna mitmeid poliitilisi taotlusi või seisukohti. Paljud neist on kattuvad või väga lähedal kristlikele põhimõtetele.
Julgen kirikujuhina ka kinnitada, et ametisse asunud kolmikliidu Keskerakonna, EKRE ja Isamaa poolt sõlmitud koalitsioonilepe on selline, mille sarnast kristlaskonna poolt vaadates ei ole varem iseseisvuse taastamise järgsel ajal sündinud. Mitte et varasemad koalitsioonid ei ole usurahva ja kirikute jaoks palju head ära teinud. On küll! Kuid nii konkreetseid ja lausa mitut lubadust, mille adressaadiks on ristirahvas ja kirikud-kogudused, või mille eesmärgiks on seista oluliste traditsiooniliste väärtuste eest, pole mina varem koalitsioonileppes näinud. Üksikuid „rosinaid“ on ikka sekka sattunud, kuid nii palju ristiinimeste jaoks olulisi lubadusi leiab koalitsioonileppest esmakordselt.
Nagu ma pärast oma „Ristiinimese valimiskompassi“ avaldamist lubasin, võtsin koalitsioonileppe oma tähelepanu alla, et võrrelda 5. septembril 2018 Eesti Kirikute Nõukogu poolt erakondadele saadetud ettepanekuid koalitsioonileppese jõudnud konkreetsete punktidega. Soovisin näha ka üldisemalt seda, kui palju on koalitsioonileppesse jõudnud traditsioonilisi kristlikke väärtusi toetavaid lubadusi ning mida konkreetselt võiks uus ametisse asunud valitsus teha ära ristirahva, kirikute ja koguduste jaoks.
Leidsin terve loendi lubadusi, millel minu hinnangul on oluline positiivne mõju Eesti ühiskonna tervenemisele ning ka kirikute ja koguduste tegevusele. Järgnevalt loetlen koalitsioonileppest leitud lubadusi ning lisan neile kommentaari, millega püüan seostada selle lubaduse EKNi poolt tehtud mõne konkreetse ettepanekuga, et oleks selgelt näha, kui palju uus valitsus püüab EKNi ettepanekutega oma valitsemisperioodi jooksul arvestada.
Koalitsioonileppe lubaduste ja EKNi ettepanekute võrdlus
1) Laiendame nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks, tervete laste sünniks, emade tervise kaitseks ja abortide arvu vähendamiseks.
KOMMENTAAR: See lubadus vastab EKNi ettepanekule: Riik peab väärtustama tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust.
2) Tagame koolivõrgu mitmekesisuse. Selleks tagame riigi-, munitsipaal- ja erakoolidele ühetaolised rahalised võimalused hariduse pakkumiseks.
KOMMENTAAR: See lubadus ei ole seotud konkreetselt ühegi EKNi ettepanekuga, kuid toetab erakoolide, sealhulgas kristlike erakoolide tegevust ning näeb neid koolivõrgu loomuliku osana.
3) Toetame usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena.
KOMMENTAAR: See lubadus vastab EKNi ettepanekule: Usundiõpetuse õppimise võimalus peaks olema üldhariduskoolides kättesaadavam.
4) Väärtustame kirikute ja koguduste panust kohaliku kultuurielu edendamisel.
KOMMENTAAR: See lubadus vastab EKNi ettepanekule: Riik peaks senisest enam väärtustama ka kirikute ja koguduste panust kohalikku ellu.
5) Toetame riiklikult oluliste Eesti ajaloo- ja kultuuriobjektide, sh sakraalehitiste renoveerimist ning kaasajastame muinsuskaitse nõuded.
KOMMENTAAR: See lubadus vastab osaliselt EKNi ettepanekule: Pühakodade säilitamine vajab eraldi programmi ja suuremat riigieelarvelist toetamist.
6) Algatame Globaalse Eesti programmi ülemaailmse Eesti kogukonna aktiveerimiseks ja kaasamiseks. Toetame eesti rahvuskultuuri tutvustamist ja viimist laia maailma ning eesti keele ja kultuuri hoidmist, arendamist ja uurimist, kaasates meie kogukondi välismaal ja hea tahte saadikuid.
KOMMENTAAR: See lubadus ei ole seotud konkreetselt ühegi EKNi ettepanekuga, kuid loob eeldused diasporaas asuvate väliseesti koguduste tegevuse toetamiseks ja rahvuskaaslaste vaimulikuks-kultuuriliseks teenimiseks.
7) Võitleme perevägivallaga, analüüsime praeguseid menetluspraktikaid ning kujundame välja tõhusamad meetmed, sh täiendades seadusi.
KOMMENTAAR: See lubadus vastab EKNi ettepanekule: Riik peab väärtustama tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust.
8) Peredele on parim, kui laste kasvamisest võtavad võrdselt osa mõlemad vanemad ning vanematel on võimalus saada tuge ja teavet vanemaks olemisest.
KOMMENTAAR: See lubadus vastab EKNi ettepanekule: Riik peab väärtustama tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust.
9) Arendame vanemlust, sh kasuperesid toetavaid programme ja teenuseid.
KOMMENTAAR: See lubadus vastab EKNi ettepanekule: Riik peab väärtustama tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust.
10) Viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Antud riigielu küsimuse hääletuse viime läbi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal. Juhul kui rahvahääletuse tulemus on positiivne, siis võtame vastu põhiseaduse täienduse, määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna.
KOMMENTAAR: See lubadus vastab EKNi ettepanekule: Riik peab väärtustama tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust.
11) Koalitsioonierakondadel ei ole ühist seisukohta kooseluseaduse tühistamise ega rakendamise osas.
KOMMENTAAR: EKN ei teinud erakondadele saadetud kirjas ühtegi konkreetset ettepanekut kooseluseadusega seoses, kuid lubadus ei ole otseses vastuolus EKNi ettepanekuga:Riik peab väärtustama tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust.
12) Analüüsime erinevaid võimalusi, sh maksupoliitilisi muudatusi, riiklikke investeeringuid, regionaalseid programme jms tagamaks tasakaalustatud areng kogu Eesti territooriumil.
KOMMENTAAR: See lubadus võimaldub rakendada EKNi järgmiseid ettepanekuid: Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt ningProtsendireegli kehtestamine või tulumaksumäära vähendamine.
13) Soodustame maksusüsteemi abil väikemetsaomanikke metsamaa müümise asemel oma metsi majandama.
KOMMENTAAR: See lubadus ei ole seotud konkreetselt ühegi EKNi ettepanekuga, kuid loob eeldused maakogudustele, millel on tagastatud metsamaad, majandada paremini ka oma metsi.
14) Tagame looduskaitseliste piirangutega maade väljaostmise mõistliku aja jooksul.
KOMMENTAAR: See lubadus ei ole seotud konkreetselt ühegi EKNi ettepanekuga, kuid loob eeldused, et maakogudused, millel on tagastatud looduskaitseliste piirangutega maad, nende riigile müümiseks.
EKNi poolt erakondadele tehtud üheksast ettepanekust on koalitsioonileppes arvestatud täielikult või olulises osas kuue ettepanekuga. Lisaks on koalitsioonileppes mitmeid juba ülalnimetatud punkte, kuid ka siinjuures nimetamata punkte, mis toetavad kaudselt koguduste ja kristlaskonna kui kodanikuühiskonna suurima vähemuse õigusi ja huve.
Otsesõnu ei leidnud ma koalitsioonileppest vastet EKNi kahele seadusloomet puudutavale ettepanekule:
– Seadusloomes tuleks läbivalt silmas pidada seda, et oleksid tagatud südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus ning selle rakendamine tasakaalustatult kõigi teiste põhiseadusest tulenevate õiguste ja vabadustega;
– Seadusloomes tuleks arvestada usuliste ühenduste erinevusega teistest juriidilistest isikutest.
See, et nimetatud ettepanekud ei leia koalitsioonileppes otsesõnu tsiteerimist, ei tähenda, et nendega siiski seadusloomes tegelikult ei arvestata. Ehk ongi tegemist nii loomulike ja elementaarsete küsimustega, et neid eraldi koalitsioonileppes esile tõsta pole peetud otstarbekaks.
Viimane EKNi ettepanek, mis ei leia koalitsioonileppes kajastamist, on: Haigla- ja hoolekandekaplanaadi rajamine, koolikaplanaat ja meremeeste vaimulik teenimine. Tegemist on osaliselt toimivate, kuid riiklikult seni reguleerimata kaplanaatidega, mille vajaduses (vähemalt haigla- ja hoolekandekaplanaadi puhul) ei ole põhjust kellelgi kahelda. Kuna tegemist ei ole ka uue teemaga, millega EKN valitsuse poole pöördub, saab ehk selle küsimuse lahendada ka ilma, et seda peaks koalitsioonileppes kajastama.
Kokkuvõtteks
Kas Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioonilepe on ristiinimese koalitsioonilepe? Lugeja saab seda otsustada ise. Hinnates EKNi poolt tehtud ettepanekutega arvestamise suurt osakaalu koalitsioonileppes, julgen öelda, et Eestis tegutsevad kirikud võivad olla üle ootuste rahul, sest 2/3 ettepanekutest on piltlikult lülitatud valitsuse tööplaani. Milliseks saab kujunema täide viidud lubaduste nimekiri, näitab meile aeg. Selgeks on aga juba praegu saanud see, et tööle asunud koalitsioon on võtnud Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekuid tõsiselt ning arvestab kirikute kui võrdsete partneritega ühiskonna teenimisel.
Usun ja loodan, et sellest saab uus norm mistahes tulevase valitsuskoalitsiooni tarvis, nagu ka kõigi koalitsioonis või opositsioonis viibivate erakondade tarvis, et kirikuid nähakse ja kogetakse riigi partneritena. Samuti on oluline arvestada kristlaskonna kui maksumaksjate ning Eesti elanike ja kodanikega, kellel on õigus oma panusele, kuid ka õigustatud ootus saada riigilt midagi vastu samal viisil nagu seda ootavad ja saavad kõik teised ühiskonna- ja huvigrupid, kes ühiselt moodustavad Eesti rahva. Andku Jumal valitsusele tarkust ja jõudu!
Urmas Viilma
EELK peapiiskop
