Arvamus
Urmas Viilma, EELK peapiiskop
EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Autor/allikas: ERR
Oma ainulaadsuses võiks kaaluda surnuaiapühade traditsiooni kandmist UNESCO maailmapärandi nimekirja, leiab peapiiskop Urmas Viilma.
https://www.err.ee/841894/urma...
Jaanipäev on olnud eestlaste jaoks läbi ajaloo oluline tähtpäev. Lisaks sellele, et jaanilaupäev on võidupüha, mälestame jaanipäeva paiku paljudes paikades üle Eestimaa peetavatel surnuaiapühadel ka oma esivanemaid, loeme hingepalveid oma lähedaste eest, kelle Issand on taevasesse koju kutsunud.
Surnuaiapühade tava on midagi väga eestlaslikku, kuigi sarnaseid viiteid esivanemate asutamisest nende kalmudel leiame ka teiste soomeugri rahvaste ja hõimude juurest. Oma ainulaadsuses võiks kaaluda surnuaiapühade traditsiooni kandmist UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Selle väga eripärase tava on eestlased endaga kaasa võtnud ka Austraaliasse, Kanadasse, USAsse, Siberisse, Abhaasiasse, Rootsi ja kõikjale mujale üle maailma, kus eestlased kogukondi moodustavad. Teised rahvad seda kommet sellisel kujul ei tunne ega praktiseeri, eriti seda osa esivanemate kultusest, mis on seotud haudade regulaarse korrastamise ja küünaldega katmisega.
Kuna surnuaiapüha traditsioon ja selle vahetu seos kiriku ja kristliku matusekultuuriga oli nii tugevalt meie rahvuslikku mällu ja kombestikku sööbinud, soovis nõukogude propaganda seda poole sajandi eest omal kombel "ilmalike" kalmistupühadega ateistlikus vaimus asendada. See katse polnud kuigi edukas.
Kurb on siiski näha, et Eestis on mõned paigad, kus surnuaiapüha tava on tasahilju hääbuma hakanud. Eriti iseloomustab see linnakalmistuid. Inimesed, kelle juured on jäänud vanadele kihelkonnakalmistutele, oskavad oma juurtest enam lugu pidada kui linna anonüümses segadikus oma argielu mööda saatvad põlvkonnad. Oma osa traditsioonide muutumises on ka surnute tuhastamise tava kiirel levikul ja mõnel juhul tuha sootuks matmata jätmisel.
Samas ilmneb eestlaste kalmistuarmastus ja esivanemate austus eriliselt igal suuremal rahvuslikul ja kiriklikul tähtpäeval, hingedepäeval, jõuluõhtul, samuti jaanipäeva ja surnuaiapüha eel. Siis on ka linnakalmistud küünlasäras. Ning kõigele vaatamata toimuvad surnuaiapühad ka sel suvel kümnetel Eestimaa kalmistutel. •
