Reuters/PM
22. mai 2019,
Tuumakatsetus USA Nevada osariigis 1957. aastal.
FOTO: U.S. Department of Energy / SWNS / Scanpix
ÜRO julgeolekueksperdi sõnul on tuumarelvade kasutamise oht sõjategevuses tõusnud kõrgeimale tasemele alates Teise maailmasõja lõpust.
https://www.postimees.ee/66892...
ÜRO desarmeerimisuuringute instituudi (UNIDIR) direktor Renata Dwan ütles, et kõik tuumariigid on praeguseks algatanud tuumarelvade moderniseerimisprogrammid ning tuumarelvade kontrollimisega seoses on olukord muutunud. Selle põhjusena näeb ta osaliselt USA ja Hiina strateegilist mõõduvõttu.
Traditsioonilisi relvakontrolli meetmeid õõnestavad uued sõjapidamise viisid. See tähendab, et suuremat rolli kannavad relvastatud rühmitused, erafirmad ning uued tehnoloogiad, mis on ründe- ja kaitsevõimekuse vahelist piiri hägustanud, sõnas Dwan Genfis ajakirjanikele.
Kuna tuumarelvitustamise kõnelused on viimase kahe aastakümne jooksul aeglustunud, on tuumarelvade keelustamise poolt hääletanud 122 riiki, kellest mõned on Dwani hinnangul teinud seda frustratsioonist ning mõned riskide maandamiseks.
Küll aga hääletasid tuumarelvade keelustamise vastu kõik tuumariigid ja NATO liikmed, välja arvatud Holland. Leppe kinnitamiseks on vaja, et selle ratifitseeriks 50 riiki. Praeguseks on seda teinud 23.
Üks leppe ratifitseerinud riikidest on Kuuba, kes tegi seda 56 aastat pärast Kuuba raketikriisi. 13 päeva kestnud vastasseisu Moskva ja Washingtoni vahel peetakse ajaks, mil maailm oli tuumasõja puhkemisele kõige lähemal.
«Tuumasõja riskid on praegu eriti kõrged. Ja tuumarelvade kasutamisega kaasnevad riskid on praegusel hetkel kõrgemad kui ükskõik mis hetkel alates Teisest maailmasõjast,» sõnas ta ja rõhutas, et maailm ei tohi tuumarelvadega seotud ohtu ignoreerida.
