www.DELFI.ee Ameerika Ühendriigid ähvardasid Soomele 1980-ndatel aastatel relvastust mitte müüa, et Soome liituks Nõukogude Liidu vastase kaubanduspoliitilise piiramisrõngaga, niinimetatud Cocom-korraldusega.
Reedel esimest korda avalikkuse ette jõudnud Soome välisministeeriumi 1984. aasta eriti salajastest dokumentidest selgub, et Ameerika Ühendriikide asekaitseminister Richard Perle oli seadnud ITOW soomustläbivate rakettide öösihikute müügi üheks eeltingimuseks selle, et Soome peab liituma tipptehnika eksporti idabloki maadesse piirava korraldusega, vahendab YLE Uutiset.
Läbirääkimistel Soome diplomaatidega kinnitati, et Rootsi ja Austria olid nõustunud Ühendriikide ettepanekuga ja soostunud “vabatahtlike kokkulepetega” ekspordi piiramisel.
Soome suursaadik Washingtonis Richard Müller arvas, et kui küsimus oli Rootsile raske, siis “meile võib see halvimal juhul olla välispoliitiliselt üsna tõsne”. Saadik pelgas, et Soome kõige olulisem ja Nõukogude Liidu tellimustest sõltuv tööstus võib langeda Washingtonis seatavate ekspordipiirangute mõju alla.
Perle põhjendas vajadust piirata kõrgtehnoloogiliste toodete müüki Nõukogude Liidule asjaoluga, et USA ei suuda võistelda sõjatehnika tootmise kogustes ja kui Liidul õnnestub toota kvaliteetsemaid sõjaseadmeid, läheb tasakaal paigast ära.
Kõige rohkem valmistas soomlastele muret Perle kinnitus, et müügipiirangud seatakse ka digitaalsetele telefonikeskjaamadele, mida arendati suurte pingutustega osaliselt riigile kuuluvas Telenokias ja müüdi Nõukogude Liidule.
Hoolimata vastupuiklemisest liitus Soome Cocom-korraldusega 1987. aastal. USA kaitseministeerium oli ähvardanud arvata Soome igavesti raudse eesriide teisele poolele.
Ka Nokia sai lõpuks loa eksportida oma telefonikeskus Nõukogude Liitu, kuid pidi nõustuma rangete tingimustega. Nokia edastas Ühendriikidele kõik üksikasjad keskuste asukoha kohta ja tegi mingil määral ka luurealast koostööd.
