Hiatt nendib ajalehes, et kuigi aasta inimese valik toimub mitte headuse, vaid tähtsuse põhjal, on Time lasknud end juhtida kesksest müüdist, et Putin on olnud edukas, mida on järjekindlalt propageerinud president Bushi administratsioon ning mida üha sagedamini aktsepteeritakse ajaloolise tõena.
Time'i väitel on Putin demokraatiat autokraatiaks transformeerides ühtlasi loonud kümme aastat tagasi Venemaal valitsenud kaosest stabiilsuse ning vähendanud ka president Boriss Jeltsini "kleptokraatia" ajal vohanud "loomalikku" kuritegevust, kirjutas Hiatt. Ta tõi aga ära arvud, mis näitavad, et kuritegevus ja korruptsioon on alates Putini Venemaa presidendiks saamisest tegelikult suurenenud.
Hiatti sõnul on Michael McFaul ja Kathryn Stoner-Weiss ajakirjas Foreign Affairs äsja avaldanud Venemaa ametlikud statistilised andmed, mille kohaselt pandi aastatel 1995-1999 Venemaal toime 30 200 mõrva, aastatel 2000-2004 aga 32 200 mõrva. Organisatsioon Transparency International aga asetas Venemaa 2006. aastal 163 riigi hulgas korruptsiooni tasemelt 121. kohale, Filipiinide ja Rwanda vahele.
"Venemaa, nagu Poola ja Eesti ja palju teisi riike, elas läbi kommunismijärgsed karmid ajad," kirjutas Hiatt. "Ta jõudis turvalisele rannale ajal, mil Putin ametisse astus. Jeltsini suurimate pattude hulgas oli demokraatia tõrjumine - ta ei lubanud seda liiga palju -, kuid ikkagi pärandas ta Putinile elava ajakirjanduse, üksteisega võistlevate poliitiliste parteide ja energilise kodanikuühiskonnaga riigi. Nagu Poola ja Eesti, oleks ka Venemaa võinud valida õitsengu ja demokraatia. Putin tegi teise valiku."
Heikki Aasaru