Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Washingtonis Ameerika Ühendriikide asepresidendi Joseph Bideniga. Valges Majas aset leidnud kohtumisel tõdesid Biden ja Ansip, et kahe riigi vahel valitsevad tugevad liitlassuhted.
Ansip avaldas Ameerika Ühendriikidele tänu kauaaegse toetuse eest Nõukogude okupatsiooni ajal, mis väljendus USA mittetunnustamispoliitikas, ning pärast iseseisvuse taastamist, mil Eesti asus reformide teele.
«Ka Eesti püüab nüüd aidata neid riike, kus veel vaid unistatakse vabadusest,» ütles peaminister Ansip.
Biden tunnustas Eesti tahet jagada oma kogemusi ja abi teistele reformimeelsetele riikidele nii Euroopas kui ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
Asepresident Biden ütles, et Eesti edu kahekümne aasta jooksul pärast taasiseseisvumist on olnud märkimisväärne.
«See, et te olete olnud oma arengus sedavõrd edukas, on meile tugev sõnum,» ütles asepresident Biden. «Eesti edulugu innustab Ameerika Ühendriike ka edaspidi toetama neid riike, kes on seadnud sihiks demokraatlikud reformid.»
Arutades kaitse- ja julgeolekupoliitilisi teemasid, hindasid Biden ja Ansip kõrgelt koostööd selles vallas, osutades selgele soovile seda jätkata.
Ansipi sõnul pole Eesti julgeolek kunagi olnud nii hästi tagatud kui praegu, lisades, et USAl on selles olnud väga suur roll.
«Ameerika Ühendriikide rolli meie riigi julgeoleku tagamisel on võimatu üle hinnata,» ütles Ansip. «Paarikümne aastaga oleme üheskoos saavutanud palju – Eesti on vaba Vene vägedest ja kuulub NATOsse. Nüüd on aeg mõelda sellele, kuidas Eesti ja USA koostööd tulevikus edasi arendada.»
Ta kinnitas, et Eesti on pidanud kinni oma lubadusest ning ei ole vaatamata majanduslikult keerukatele aegadele kaitsekulutuste osakaalu vähendanud.
«Julgeolek on meie ühine mure ja vastutus, kus me järeleandmisi teha ei saa,» ütles peaminister Ansip. «Me täidame lubaduse tõsta kaitsekulutused kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust aastal 2012.»
Asepresident Biden väljendas ka tänu Eesti osaluse üle rahu ja julgeoleku tagamisel Afganistanis ning teistel missioonidel.
«Eesti on USAle hinnatud partner,» ütles asepresident Biden.
Ta lisas, et Eesti kui liitlane NATOs ei pea kunagi muretsema kõiki liikmesriike kaitsva artikkel 5 toimimise pärast.
Bideni kutsel Ameerika Ühendriikides kahepäevasel visiidil viibinud peaminister Ansipil oli veel mitmeid kõrgetasemelisi kohtumisi.
Lisaks asepresidendile olid peaministril kõnelused Esindajatekoja spiikri John Boehneri, Brookings Institutioni presidendi Strobe Talbotti, Rahvusvahelise Valuutafondi asejuhi John Lipsky ja Ameerika juudiorganisatsioonide esindajatega.
Visiidi käigus osales Eesti valitsusjuht ka German Marshalli Fondi korraldatud energeetikateemalisel ümarlaual, andes muu hulgas ülevaate Eesti ja Põhja-Balti regiooni ees seisvatest väljakutsetest energeetika valdkonnas.
Samuti kohtus peaminister rühma kohalike äriliidritega, andes neile ülevaate Eesti majanduspoliitilistest põhimõtetest, maksupoliitikast, e-valitsusest ning üldisest ettevõtluskeskkonnast riigis.
USA asepresident: Eesti ja Ameerika Ühendriigid on teineteisele vajalikud PM (1)
Kuumad uudised | 22 Jul 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Benjamin Sumner Welles avaldas 23. juulil 1940 USA deklaratsiooni, millega tunnistati kehtetuks Balti riikide anneksioon N Liidu poolt ja kinnitati jätkuvat poolehoidu eestlastele, lätlastele ja leedulastele nende seaduspäraste diplomaatiliste esindajate tunnustamisega Washintonis ja New Yorgis.
Aga peagi peale USA varade ja Balti riikide võlgade kompenseerimist 1940. aasta 9. augusti lepingu alusel, nimetas USA Balti riike vaid "teatud inkorporeeritud territooriumiteks", mis on juriidiliselt ähmane mõiste ja rahuldas mõlemat suurriiki.
Eesti kuld jäi USA-le Eesti riigi – ja erasektori võla katteks ning Eestis olnud USA omandi kompensatsiooniks.
Eesti suursaadik USA -s ei esindanud Eesti riiki, vaid riigi ideed.
Rahvusvaheliselt tunnustatud liin oli vaid Päts- Varese liin.
1944. aasta 18. septembri Otto Tiefi valitsust ei tunnustanud ükski riik ega organisatsioon maailmas.
1945. aasta 24. veebruaril tunnustas Saksa välisministeerium Eesti iseseisvust eesotsas dr. Hjalmar Mäega. Pärast Varese valitsuse ametisse kinnitamist saatis president Päts dr. Mäe oma eriesindajana Saksamaale, et teha presidendi nimel kõik, mis Eestile võib kasuks tulla.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik ja ka ÜRO neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Aga peagi peale USA varade ja Balti riikide võlgade kompenseerimist 1940. aasta 9. augusti lepingu alusel, nimetas USA Balti riike vaid "teatud inkorporeeritud territooriumiteks", mis on juriidiliselt ähmane mõiste ja rahuldas mõlemat suurriiki.
Eesti kuld jäi USA-le Eesti riigi – ja erasektori võla katteks ning Eestis olnud USA omandi kompensatsiooniks.
Eesti suursaadik USA -s ei esindanud Eesti riiki, vaid riigi ideed.
Rahvusvaheliselt tunnustatud liin oli vaid Päts- Varese liin.
1944. aasta 18. septembri Otto Tiefi valitsust ei tunnustanud ükski riik ega organisatsioon maailmas.
1945. aasta 24. veebruaril tunnustas Saksa välisministeerium Eesti iseseisvust eesotsas dr. Hjalmar Mäega. Pärast Varese valitsuse ametisse kinnitamist saatis president Päts dr. Mäe oma eriesindajana Saksamaale, et teha presidendi nimel kõik, mis Eestile võib kasuks tulla.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik ja ka ÜRO neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Kuumad uudised
TRENDING
