1980. aasta novembris 69-aastaselt presidendiks valitud vabariiklane Ronald Reagan juhtis nn konservatiivset revolutsiooni, millel oli 1980ndate aastate maailmas oluline mõju nii majanduses kui kultuuris. Just Reagan ajas ägeda kommunismivastasena jõulist poliitikat, et kurnata nii majanduslikult kui sõjaliselt Nõukogude Liitu ehk lagundada kurjuse impeeriumi, nagu Reagan teda nimetas. 1989. aastal lahkus Reagan ametist andes riigi juhtimise üle parteikaaslasest George Bush seeniorile. 1991. aastal varises Nõukogude Liit kokku.
Vähemalt viimased kümme aastat vaevas Reaganit Alzheimeri tõbi. Reagani lahkumise hetkel olid tema juures abikaasa Nancy ja kaks last. Viimasel paaril aastal ei suutnud Reagan enam oma lähedasi ära tunda.
President George W. Bush sai teate Reagani surmast Pariisis, kus ta viibib seoses Normandia dessandi 60. aastapäeva tähistamisega. Bush kavatseb teha Reagani kohta pühapäeval avalduse. Valges Majas langetati lipp poolde masti. Nii vabariiklaste kui demokraatide esindajad on teinud järelehüüded, kus meenutavad Reaganit kui üht paremat USA presidenti.