Alates 1967. aastast on täide viidud 997 vangi hukkamine. Järgmisel nädalal jõuab planeeritud hukkamiste järg 998., 999., ja 1000. vangini, vahendab Postimees Online.
Esimene uue seaduse järgne hukatu oli 1977. aastal Gary Mark Gilmore, kes hukati mahalaskmise läbi. Mees oli süüdi mitmes pisikuriteos ja motellimänedžeri tapmises.
USA vanglates ootab surma 3400 inimest, sealhulgas 118 välismaalast. Keskmiselt hukatakse USA-s vang iga 10 päeva kohta. Üldiselt on surmanuhtluste hulk USA-s 1990. lõpust rohkem kui 50 protsendi võrra langenud. 12 osariigis on surmanuhtlus kaotatud.
Surmanuhtluste vastu võitlev Innocent Project on DNA-testide abil tõestanud 163 juba süüdimõistetud inimese süütust või näidanud ebapiisavat tõendite puudumist. Vähemalt kahel juhul on süütute inimeste hukkamine kinnitust saanud.
Oktoobris korraldatud üleriigiline küsitlus näitas, et 64 protsenti ameeriklastest pooldab endiselt surmanuhtlusi. Varem on toetajate arv olnud veelgi kõrgem, tipnedes 80 protsendiga 1994. aastal.
Surmanuhtluste vastu võitlev Innocent Project on DNA-testide abil tõestanud 163 juba süüdimõistetud inimese süütust või näidanud ebapiisavat tõendite puudumist.
(Uudistetoimetus, +3726284556, ott.laido @ etv.ee)