Oleme Toronto E.E.L.K. kogudustes harjunud, et talve läbi leeriõpetust saanud noorte leeriõnnistamine toimub kevadel. Igal pool laias maailmas on eestlaste kombed aga pikkamööda kohandunud nii, et nad võimalikult elujõulistena püsiksid. Rootsi eesti kogukond on aastakümneid pidanud oma Metsakodu nimelisel skautide-gaidide maa-alal leerilaagreid. Leeriõnnistamine on seejärgselt toimunud Metsakodule lähimas kohalikus luteriusu kirikus. Esimene leerilaager USA idarannikul peeti 1997. aastal ning kümnepäevasele Eesti Noorte Leerilaagrisse Järvemetsal kogunes tänavu 26. juunist 4. juulini viis neidu ja viis noormeest. Laagri peakorraldajaks oli skm Allan Laupa, abiks Tiina Vaska, kuid kõik leerinoorte vanemad olid mingil viisil rakkes, eriti toiduvalmistamisel.
Tänavust leerilaagrit tutvustavas artiklis, mis ilmus Vaba Eesti Sõnas veebruaris võis lugeda: „Leerilaagri idee sai alguse 1996. a kevadel, kui grupp lastevanemaid Baltimore koguduses hakkasid muretsema, kuidas nende lapsed saaks leeris käia. Leeriealistel lastel ei olnud võimalik leeriõpetust saada kohalikus koguduses, sest tollel ajal polnud Baltimore kogudusel õpetajat. Baltimore kogudus pöördus probleemiga praost Thomas Vaga poole, kes soovitas korraldada leerilaagri nagu oli tehtud Rootsis viimased 35 aastat. Peale lühikest arutlust leppisid lastevanemad põhimõtteliselt kokku, et korraldada 1997. a. suvel leerilaager Lakewoodi laagriväljakul. Oli ka arusaamine, et enamik neist lastest on skaudid ja gaidid, kes on laagrieluga harjunud ja kes naudiksid seda nädalat Lakewoodi mändide all.
Esimese leerilaagri korraldamise võttis enda peale nskm Agu Ets ning praost Thomas Vaga oli laagri vaimulik ja hoolitses õppekava eest. Esimene leerilaager Põhja-Ameerika mandril toimus augustis 1997. a, seal õppisid kümme noort. Teine ja kolmas leerilaager toimusid juulis 2001. a. ja 2003. a. samuti kümne leeriõpilasega. Neljas leerilaager 2006. a. juunis-juulis koosnes neljateistkümnest leeriõpilasest.“ Seega peeti tänavu viiendat leerilaagrit Järvemetsal kümne noore osavõtul. Läbi aastate on leeriõpetust andnud õpetaja Vagale lisaks ka õpetaja Heino Nurk Baltimorest ja õpetaja Nelli Vahter Chicagost.
Nelja leeritatud lapse ema Anne Sarapik Baltimorest seletab, et esialgne mõte oli, et soovijad noored tuleks mitmest linnast kokku leeriõpetuseks, kuid leeriõnnistamine järgneks ikkagi oma kodukogudustes, mille liikmeteks nad ühtlasi saaksid. Aga juba esimeses leerilaagris 1997 olevat avaldanud lapsed soovi olla kirikuliikmeiks õnnistatud koos. Tol aastal nõustusid lastevanemad, et leeriõnnistamine toimuks Baltimore Markuse kirikus arusaamisega, et lapsed saaksid oma vanemate koguduste liikmeteks. Ühispidu peeti Baltimore Eesti Majas. 2001 toimus leeriõnnistamine Lakewoodi Pühavaimu kirikus ja järgnev ühine koosviibimine sealses Eesti Majas ja nii on siiani kordamööda peetud leeripüha ühes ja teises linnas kas septembri või oktoobrikuus.
Leeripühal osales üle 250 sugulase ja sõbra
Praost Thomas Vaga andis tänavu leeriõpetust nii eesti kui inglise keeles. Päevi alustati hommikuvõimlemise, lipuheiskamise ja palvega. Õppetundidel võeti läbi põhilised piibli ja luteriusu kiriku usuõpetuse osad ning peatuti ka ühiskondlike küsimuste ja ohtude selgitamisel. Kasutati muuseas õpetlikke videofilme, mis valmistatud Ameerika luterikiriku ja noorte õpetusprogrammide poolt. Osaleti mitmel jumalateenistusel, tutvustati eestikeelse jumalateenistuse liturgiat ja selle tähendust. Samuti hõlmas leeriprogramm E.E.L.K. lauluraamatu tutvustamist ja piibliõpetust. Õppekava oli tihe, kuid aega jäi üle ka spordiks, ujumiseks, lõketeks ja sauna kütmiseks. Noored viisid läbi ka ühiskondliku abistamisprogrammi (nn. "community service") projekte, mis käigus korrastati laiaulatuslikult laagriala ja hooneid. „Need päevad Jumala looduses jumalasõna õppides on lastele olnud meeldejääv elamus, mis valmistab neid ette leeriõnnistamiseks. On huvitav näha eelmistest leerilaagritest, kuidas leeriõpilased sulavad kokku üheks pereks õe/vennaliku armastusega, milles peegeldub nende soov osaleda koos leeriõnnistamisel. Veel üks näide leerilaste koostööst on koos tehtud mälestusalbum,“ kirjutas laagri korraldaja Allan Laupa.
Tänavused leerilapsed on kõik väga aktiivsed eesti ühiskonnas: enamus on gaidid ja skaudid ning lõpetanud oma lähikonna eesti koolid. Ka nende vanematel on suured teened laste „eesti mängumaa“ hoidmisel võõrsil: Lia Vaska vanemad on NY Eesti Haridusseltsi juhatuse liige Tiina (Taagepera) ja Marcus Vaska New Jerseyst (vanavanemad Rein ja Mare Taagepera, Lauri Vaska); Erika Hantho ema on Montrealist pärit Helle (Leitham) ja isa Mark Hantho, pere elab Connecticutis; Viiu Loubi vanemad on Irene Rudzinski Chicagost ja William Loub, pere elab Marylandis; Maarja Pauli vanemad on gaidluses tegev Hillevi Obet-Paul ja Albany-Schenechtady Eesti Ühingu esimees Sven Paul; Aleksa Kärneri vanemad on eesti kokaraamatuga kuulsust teeninud Karin (Annus) ja muusikuna tuntud NYi Eesti Meeskoori esimees Urmas Kärner; Peeter Laupa vanemad on tänavuse leerilaagri läbiviinud Allan ja Liz Laupa New Jerseyst, (mitte-eestlasest ema on õppinud eesti keele nii hästi ära, et on õpetanud NYi eesti koolis); Stefan Skonbergi vanemad on Laine (Treumuth) ja Carl Skonberg (USA Eesti Spordiliidu juht) New Jerseyst; Markus Puskari vanemad on kauaaegne Long Islandi Eesti Suvekodu juhataja Lia Mai (Wichman) ja Erik Puskar (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides ja Eesti Ameerika Fondi laekur), pere elab Marylandis; Karl Grabbi vanemad on Baltimore’i eesti kooli õpetaja Anu ja Indrek Grabbi, (vanaisa Hellar Grabbi), pere elab Virginias; Markus Malmgreni vanemad on Linda (Einberg) ja Harald Malmgren Virginiast.
USA idaranniku koguduste leerilaagri lõppakord
Eesti kirikud | 26 Nov 2010 | Eesti Elu
Eesti kirikud
TRENDING
