USA-Iraagi vastasseis jätkub: kas halb rahu on sõjast parem?
Paljude vaatlejate arvates pidi reedene ÜRO relvainspektorite juhi Hans Blixi esinemine ÜRO julgeolekunõukogus andma USAle rohelise tule sõjategevuseks Iraagis. Paraku nentis Blix oma raportis, et vaatamata tõhusale otsimisele pole inspektoritel midagi märkimisväärset Iraagis õnnestunud leida, kuigi ta heitis samas Bagdadile ette koostöötahte puudumist. Järgnenud julgeolekunõukogu istung näitas laialdast toetust Prantsusmaa seisukohale (jätkata relvainspektsioone Iraagis veel vähemalt kuu aja jooksul) ning sundis Washingtoni kompromissile rünnaku ajastamisel.
Nädalavahetusel vallandusid maailma 600 linnas hinnanguliselt 10 miljoni osavõtjaga muljetavaldavad sõjavastased meeleavaldused nõudega, et Ühendriigid annaksid rahule veel ühe võimaluse. USAs nähti sama suuri sõjavastaseid meeleavaldusi viimati Vietnami sõja ajal. Isegi muidu nii tasakaalukad põhjaeurooplased astusid Helsingi, Stockholmi ja Kopenhaageni tänavatel välja Iraagi sõja vastu.
Pariis, Berliin ja Washington on vahetanud viimasel ajal teravaid avaldusi Iraagi teemal. Paljud analüütikud kardavad suurt kriisi transatlantilistes suhetes ning NATO, ÜRO ja isegi Euroopa Liidu autoriteedi langust, kui Prantsusmaa koos Saksamaa ja Venemaaga püüab jätkata USA ja Suurbritannia sõjaplaanide nurjamist. CNN-i telekanali uudistesaadetes meenutati pühapäeval korduvalt ameeriklaste osa ja nende suuri ohvreid Prantsusmaa vabastamisel natsiokupatsioonist.
NATO solidaarsus ületas siiski kõik lõhed ja vastuolud, kuid Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia tegid pühapäeva õhtul ühisavalduse. Kolmik oli seni takistanud NATOt USA palvel alustamast ettevalmistusi Türgi kaitsmiseks sõja korral. Nende väitel ei tohiks allianss enneaegselt tulla välja sõnumiga, et sõda on möödapääsmatu.
USA–Iraagi vastasseis jõudis ka Eesti valimiseelsetesse väitlustesse. Eesti on oma esimese otsuse muidugi juba teinud, ühinedes NATOsse kutsutud või pürgivate riikide avaldusega, milles toetatakse otsustavaid meetmeid Iraagi vastu. Eesti julgeolekunõukogu arutas kõnealust küsimust esmaspäeval ning peaminister Siim Kallas kohtus ümarlauas suuremate erakondade esindajatega. Selle lehe kokkupaneku jaoks puudus info vastuvõetud otsustest.
Jaan Kaplinski algatatud, nüüd juba enam kui 1000 allkirjaga nn. rahukiri seab kahtluse alla Eesti toetuse USA Iraagi-vastasele kampaaniale.
Paljude arvates kehtib tänagi 1930-ndatest aastatest pärit loosung, et halb rahu on parem kui sõda. Ja siiski pole olemas head sõda, ükskõik kui õilsatest ideaalidest ja mõjuvatest põhjustest see poleks ka ajendatud. Sõda toob kaasa hävingut, surma ja purustusi. Prohvet Jesaja sõnum mõõkade tagumisest atradest ja rahvastevahelisest imelisest rahust on ikka veel täitumata. Paljud filosoofid ja teoloogid ( alates Thomas Aquinas’est (1225-74) kuni Bertrand Russellini (1872-1970) on ajaloo vältel maadelnud sõja ja rahu probleemiga.
Täna küsin endalt, kuidas oleksime eestlastena suhtunud sellesse, kui ühel päeval selgunuks, et ameeriklased tahavad kukutada Eestit ikestanud terrorirezhiimi ja selle eesotsas seisnud veriste kätega vihatud diktaatori Jossif Stalini? Arvan, et vabastajaid oleks tervitatud avasüli. Mida arvavad sõjatrummide ähvardavast põrinast iraaklased? Vaevalt julgevad nad oma seisukohti avalikult välja öelda. Võibolla ongi sõda ainsaks võimaluseks, mis teeks lõpu sealsele türanniale. Ometi näib terve maailm asju paremini teadvat ja vastupidisel seisukohal olevat. Muidugi on see sõda ka teistsugune — mitte riigipiiride pärast, vaid erinevate tsivilisatsioonide vahel ja usu nimel. USA ja islamiriigid on ühelt poolt teadlikult ja teiselt poolt tahtmatult viinud maailma ärevamasse olukorda kui valitses 1939. aastal.
Põhjaameeriklased vaatavad aga murega järjest kerkivaid bensiinihindu, teades, et seejärel hakkavad paratamatult tõusma ka teenuste ja kaupade hinnad.
Arvamus
TRENDING
