www.DELFI.ee Eile Virginia tehnikaülikoolis Ameerika ajaloo veriseima koolirünnaku korraldanud hiinlane pani teo toime, kuna arvas, et tüdruk ei ole talle truu.
Ta lasi maha tüdruku, veel mitukümmend üliõpilast ning tulistas kuuli pähe ka iseendale. Ühtekokku sai surma 33 ning haavata ligikaudu 20 inimest. Tegemist on USA ajaloo veriseima koolitragöödiaga.
Uurijate andmeil oli tegu 24 aastase Hiina kodanikuga, kes sõitis umbes aastat tagasi õpinguteks USA’sse. Tema nime ei ole avaldatud. Hiinlane asus tulistama kuna arvas, et tüdruk jätab ta maha.
16. aprilli varahommikul suundus ta ühiselamusse, kus lasi maha tüdruku ning ta toakaaslase. Paar tundi hiljem ilmus ta ülikooli korpusesse, kus toimusid tunnid ning avas seal üliõpilaste pihta tule. Enamik tema ohvritest said tabamuse nn insenerikorpuses.
Kurjategijal õnnestus takistamatult läbida peaaegu kilomeetri pikkune vahemaa ühiselamust auditooriumiteni.
Mõrvar sulges auditooriumi uksed, käskis üliõpilastel seina äärde seista ning avas tule, rääkisid telekanalile ABC News tunnistajad. Algas paanika.
Mõned hakkasid neljanda korruse akendest välja hüppama, murdes käsi ja jalgu. All viibivad kaaslased ning ülikooli töötajad viisid haavatud ohutusse kohta, kus neid ootas aga politsei. Kartes, et mõrvar püüab segaduses põgeneda, pandi pääsenute käed kohe raudu.
Lisaks tudengitele said surma mitmed õppejõud, nende seas üks õpetaja Indiast ja üks Iisraeli professor. 77- aastane professor Livia Librescu püüdis tõkestada relvastatud mõrtsuka teed, et anda tudengitele võimalus läbi akna pääseda. Pärast seda, kui mõrtsukas ruumis viibijaid tulistanud, läks ta kõrvalauditooriumi. Ka seal sulges ta ukse ja kõik algas otsast peale. Hiinlane püüdis tappa kõiki, kuid ühel tüdrukul õnnestus ta üle kavaldada. Põrandale kukkunud tüdruk teeskles surnut. Mõrvar suundus järgmisse ruumi, aga tema jäi elama.
Kui saadi aru, et majas kostavad lasud, haaras maja üldine paanika. Söösteti akende ja uste juurde, püüdes ohust pääseda. Mõned püüdsid seestpoolt uksi barrikadeerida. Nende pihta tulistas mõrvar läbi ukse.
Ellujäänute sõnul säilitas mõrvar kogu tulistamise ajal idamaiselt häirimatu näoilme, mis oli paljude jaoks kõige hirmutavam.
Siiani ei ole selge, miks ei õnnestunud kellelgi kurjategijat tulistamise ajal takistada. Võimalik, et selle põhjuseks oli kõiki haaranud paanika. Selgusetuks jääb ka, miks ei peetud mõrtsukat kinni pärast seda, kui lakkasid lasud ühiselamus. Rektori kinnitusel otsustas juhtkond, et mõrtsukas püüab ülikoolilinnakust pääseda ning esimese vahejuhtumi uurimist alustati kiirustamata. Paljud tudengid ei olnud pikka aega ühiselamus juhtunust teadlikud.
Hiljem tunnistas ülikooli juhtkond oma teovõimetust nii kriitilises situatsioonis.
www.DELFI.ee 