Kui stereotrüüpe kasutada, siis California oma kauni looduse, randade ja päiksega on koht, kus elatakse head ja muretut elu, naeratus alati näol. Elu pole siiski nii helge.
Londoni ajalehe The Guardian Los Angelese korrespondent nentis läinud nädalal, et Hollywoodi koduosariigi võimud suhtuvad võimalusse, et Californiast kujuneb paik, kus maanihked, maavärinad, põuad ja tsunamid on igapäeva elu lahutamatuks osaks, isegi teatava huviga – elu hakkabki olema nagu filmis.
Seismoloogide arvamused, kas ülemöödunud nädalal osariiki raputanud viis maavärinat võisid olla eelhoiatuseks, et maapõu võib peagi plahvatada, lahknevad.
Kahetised arvamused
Osa teadlaste hinnangul ei ole väiksemate tõugete laine esmakordne ning varem ei ole sellistele värinatele suuremat katastroofi järgnenud.
Teised usuvad, et 1200 kilomeetri ulatuses Vaikse ookeani rannikut ääristava San Andrease murrangu pinged on pärast aastakümnete pikkust vaikust suurenemas ja võivad peagi jõuda plahvatusohtlikku punkti.
Kuna kolm viimastest maavärinatest toimus California põhjaosas ja kaks lõunas, andsid need märku, et ohutsoonis võib olla kogu osariik, sealhulgas nii San Fransisco kui ka Los Angeles.
Mustemate stsenaariumite kuulutajad ennustavad, et maavärin, mille kahjud võivad ulatuda teadlaste sõnul kuni 250 miljardi dollarini, võiks tappa ligi 20 000 inimest.
Teadurite vasturääkivatele seisukohtadele ja viimsepäeva kuulutajate hoiatuste taustal on californialased muutunud nähtavalt närviliseks. Vähemalt on selline mulje jäämas siin, USA idakaldal telereportaaže vaadates ja ajakirjanduses ilmuvat lugedes.
Ostupaanika
Californialased varuvad toitu, vett ja sularaha ning kindlustavad kodusid maavärinaks. Veel mõne nädala eest oli vaid ligi 14 protsendil osariigi elanikest kindlustus vormistatud.
Poodnike sõnul on kuumaks müügiartikliks saanud nn ellujäämise pakid, kus on vesi, taskulamp ja muu hädavarustus. Koeraomanikud varuvad aga oma lemmikutele rahusteid, et neid võimaliku katastroofi järel vaigistada.
California maavärinad
• California osariigi 5 hiljutise maavärina tugevus ulatus 4,9 kuni 7,2 pallini Richteri skaalal, inimesed nendes suuremaid vigastusi ei saanud.
• Tugevaima tõuke epitsenter asus umbes 200 kilomeetrit rannikust eemal ookeanis, San Fransiscost ligi 500 kilomeetri kaugusel. Võimud andsid pärast värinat tunniks tsunamihoiatuse, kuid ohtlikku hiidlainet ei tekkinud.
• Eelmise sajandi suurimaks osariigi katastroofiks oli
1989. aasta 17. oktoobri San Fransiscot raputanud värin, mille tagajärjel hukkus 62 inimest, üle 3700 sai vigastusi ja 12 000 jäi kodudeta. Värin tabas tuhandeid inimesi ajal, kui nad olid linna suurimal staadionil spordivõistlust jälgimas. Linnas ei olnud ööpäev elektrit. Maanteed olid purustatud. Monterey lahes tekkis 4 meetri kõrgune hiidlaine.
Allikas: PM