Optimistlikust sissejuhatusest hoolimata ei kujune pr. Clintoni võitlus Valgesse Majja jõudmise nimel kergeks, usub enamus vaatlejaid. Ta peab esmalt jagu saama oma konkurentidest Demokraatlikus Parteis, kes on juba teatanud kandideerimisest presidendikohale. Pr. Clintoni arvestatavamateks vastasteks peetakse tugeva sõjavastase sõnumiga valijaid püüdvat endist asepresidendikandidaati John Edwardsit, eriti aga mustanahalist karismaatilist Illinoisi senaatorit Barack Obamat ja rahvusvahelise renomeega poliitikut, praegust New Mexico osariigi kuberneri Bill Richardsoni.
Vaatlejad olid kärmed märkima, et Hillary Clintonisse ei suhtu keegi ükskõikselt — teda kas toetatakse kirglikult või vihatakse kogu hingest.
Pr. Clinton on kogunud muljetavaldava 14-aastase poliitiliste kogemuste pagasi, kuid tal on olnud ka ebaõnnestumisi ja skandaale. Talle kuulub paljude naiste (keda on USA valijate seas 9 miljoni võrra meestest rohkem) ja mustanahaliste toetus. Äsjaste küsitlusandmete põhjal pooldab Hillary Clintonit üle 40% demokraate, talle järgneb Obama vaid 17%-lise toetusega.
Ameerika valijate seas läbiviidud arvamusuuringu kohaselt on Hillary Clinton enam-vähem võrdsel positsioonil New Yorgi ekslinnapea Rudolph W. Giulianiga ja edestab veidi teist vabariiklaste võimalikku kandidaati, mõjukat senaator John McCaini.
Algava valimisheitluse kaalukeeleks kujuneb muidugi Iraagi sõda. Viimase areng mõjutab kõige otsesemalt kandidaatide väljavaateid Valgesse Majja pääseda või mitte. Nii põimis ka Hillary Clinton oma avaesinemisse kohe küsimuse: „Kuidas suudaksime õigesti lõpetada Iraagi sõja?“
Vaatlejate arvates tuleb aga pr. Clintonil kõigepealt leida lahendus sündroomile Clinton fatigue. Selle all mõeldakse tema abikaasa 8-aastast, sageli üle kivide ja kändude kulgenud karjääri Valges Majas ja esimese leedi enda tolleaegseid probleeme ja ebaõnnestumisi (nt läbikukkunud tervishoiureform). Hillary Clinton oli poliitiliselt väga aktiivne esimene leedi, osaledes nii traditsioonilises heategevuses kui valmistades ette mitmeid seaduseelnõusid ning seistes naiste õiguste eest.
Samas arvatakse, et valijaid võib heidutada samanimeliste presidentide vaheldumine: Bush-Clinton, Bush-Clinton. Nii kahtlevadki paljud, kas pr. Clinton suudab minevikukoormaga toime tulla ja võidukalt oma kampaania lõpetada.