Tartus ajalookonverentsil osalev USA sõjaajaloolane David M. Glantz leiab, et sõdur, kes on tegutsenud lojaalselt ja sõduri eetikakoodeksit rikkumata, on tunnustuse ära teeninud, ükskõik kummal pool rindejoont ta võitles.
Artikkel ja video siit: http://uudised.err.ee/index.ph...
Nii kommenteeris ta kaitseministeeriumis küpsenud plaani nimetada Teises maailmasõjas Nõukogude vägede vastu sõdinuid vabadusvõitlejateks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tartus rahvusvahelisel ajalookonverentsil "Teine maailmasõda Balti regioonis" osalev üks tuntumaid eksperte Nõukogude Liidu relvajõudude eksperte David M. Glantz arutles täna koos kolleegidega küll peamiselt Balti riikides toimunud lahingute uurimise üle, kuid 30 aastat sõdurina teeninud Glantz avaldas lahkesti arvamust ka kaitseministeeriumis sündinud ja praegu laialdast vastukaja leidva kava kohta nimetada Eestis vabadusvõitlejateks kõik, kes sõdisid Nõukogude vägede vastu.
"Ma usun, et paljudes Euroopa piirkondades on ühel või teisel poolel võidelnud sõdureid liialt palju vastastikku süüdistatud. Paljudel juhtudel võitlesid nad ühel või teisel poolel, kuna neil ei olnud valikut. Sõdurid järgivad käske ja enamik käske on legaalsed. Ma ei leia sellises ettepanekus mitte midagi solvavat. See annab veteranidele, ka surnutele, tunnustuse, mida nad ilmselt väärivad," rääkis sõjaajaloolane..
Glantz mõistab, et sellise tunnustuse puhul on väga kerge viidata, et nii saavad vabadusvõitlejateks ka SS-i mundris sõdinud ning et SS-il on jõleduste kordasaatnud armee maine, kuid enamus välismaalasi määrati Glantzi sõnul sinna sunniviisiliselt.
"Kuni pole tõestatud, et nad on olnud seotud karistusaktsioonidega või koonduslaagrite pidamisega, siis, jah, nad peavad saama sõjas tehtu eest tunnustust. Te võite kutsuda neid vabadusvõitlejateks, mina kasutaksin vähem peenutsevat terminit, kuid nad olid sõdurid, kes tegutsesid sõdurile kohaselt ja nagu kästi, ilma sõduri eetikakoodeksit rikkumata," ütles Glantz.
Konverentsi peakorraldaja, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste strateegia õppetooli juhataja professor Kaarel Piirimäe sõnul on maailmas üllatavalt palju neid, kellele Baltimaades toimunu huvi pakub. Nende seas on ka Glantz.
"Tema leiab, et Balti riikide piirkond on leidnud vähe kajastamist ja ta kasutab sellist sõna nagu unustatud lahingud, mis siis ühel või teisel põhjusel on pandud kalevi alla. Ja neid on ta siin avanud," rääkis Piirimäe.