Täna Tapal 1. jalaväebrigaadis aset leidnud tseremooniaga alustas Eestis teenistust Ameerika Ühendriikide 1. ratsaväediviisi 8. ratsaväerügemendi mehhaniseeritud jalaväekompanii. Ratsaväediviisi soomusüksuse võtsid tervituskõnedega vastu kaitseminister Sven Mikser ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey Levine.
Kaitseminister Mikser tänas kõnes rotatsiooni lõpetanud 173. õhudessantbrigaadi võitlejaid teenistuse eest ja tervitas 1. ratsaväediviisi võitlejaid Eestisse saabumise puhul.
"Ratsaväediviisi soomusüksuse võõrustamine on meie jaoks uus kogemus - teie varustus ja taktika on erinev õhudessantbrigaadi omast," ütles kaitseminister tseremoonial peetud kõnes. "See annab meile suurepärase võimaluse arendada oma koostööd hoopis uue nurga alt."
Mikser avaldas lootust, et järgnevatel kuudel läbi viidavad ühisõppused ratsaväediviisi ja kaitseväe üksuste vahel on arendavad mõlemale poolele. "Meie kaitseväele annab teiega tehtav koostöö kindlasti väärtusliku õppetunni ja ma loodan, et ka teie õpite midagi meie karmist talveilmast."
Operatsioonil Iraagi Vabadus teenis Eesti jalaväerühm aastatel 2004 ja 2008 1. ratsaväediviisi koosseisus. Üksuse saabumine annab võimaluse relvavendlusel põhinevat sidet elus hoida ja arendada koostööd Eesti tingimustes.
Ratsaväelasi olid tervitama tulnud ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Aron Kalmus ning Riigikogu riigikaitse komisjoni liikmed.
Soomusüksuse saabumisega alustab Eestis tööd NATO Brunssumi ühendväejuhatuse 13-liikmeline ettevalmistusmeeskond (NATO Forward Intergation Team), kes viib kuni 22. oktoobrini Eestis läbi kaitsetaristu ja väljaõppevõimaluste hindamise, mille tulemusel selgub, milliseid õppusi ja operatsioone on Eestis tulevikus NATO julgeolekumeetmete raames võimalik läbi viia.
Eelmisel nädalal Tapale saabunud rongiešelon tõi kohale Ameerika Ühendriikide maaväe 1. ratsaväediviisi jalaväe lahingumasinad, soomustransportöörid ning muu tehnika ja varustuse. Lisaks toodi Eestisse ka vajalikud juhtimis- ja tagalatoetusmasinad.
Eestisse saabunud üksuse varustusse kuuluv Bradley M2A3on 27,6-tonnine lintidel jalaväe lahingumasin, mille relvastuses on lisaks 25mm-kaliibrilise kiirlaskekahurile 7,62mm kuulipilduja ning tankitõrjesüsteem TOW. Bradleyt käitab 600-hobujõuline diiselmootor ning masin suudab liikuda kuni 66km/H. Kokku mahutab M2A3 kümme inimest, kellest kolm kuulub meeskonda.
Soomustransportöörid Stryker M1126 on 12,7mm relvastatud raskekuulipildujaga ning lisaks kaheliikmelisele meeskonnale suudavad pardale võtta üheksa võitlejat. 350-hobujõuline mootor võimaldab 16,5-tonnisel soomukil sõita kuni 100km/k, lisatulejõudu annavad 14,5-mm soomusega masinale juurde 40mm-kaliibriga granaadiheitja MK19 ning 7,62mm kuulipilduja MK240.
Ameerika Ühendriikide kohaloleku peamiseks eesmärgiks on suurendada liitlasriikide heidutust Läänemere piirkonnas. 1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal NATO reageerimisjõudude valmiduses Ameerika Ühendriikide üksus, mille löögijõud on samalaadsete seas üks võimsamaid. Üksus on vajadusel võimeline saabuma Texasest Fort Hoodist täisvarustuses Euroopasse.
Eelmisel sajandil osales 8. ratsaväerügement Teise maailmasõja lahingutes ning võttis osa sõjalistest operatsioonidest Koreas ja Vietnamis. Hilisematelt on üksus osalenud missioonidel Bosnias ja Iraagis.
http://pildid.mil.ee/hendriiki...
ja
http://pildid.mil.ee/Ameerika-...