Oliver Kund
Reporter, Postimees
14. november 2017 23:59
Raha tuleks 4,8 miljardi euro suurusest Euroopa heidutusalgatusest, mille suurim kuluartikkel on USA umbes 7000-meheline sõjaline kohalolu Euroopas. Pildil Eestis viibivad USA sõdurid tänavu veebruaris Viljandis vabariigiaastapäeva tähistamisel. | FOTO: Marko Saarm / Sakala
https://pluss.postimees.ee/431...
Ühendriigid kavatsevad järgmisel aastal oma kaitse-eelarvest eraldada kolmele Balti riigile 100 miljonit dollarit, et parandada relvastust NATO idatiival. Eestile tähendab see, et mõni oluline puuduolev sõjaline võime õnnestub saavutada kaks kuni neli aastat planeeritust kiiremini.
Kuigi USA suurenevast toetusest Balti riikidele on kuluaarides sosistatud juba septembrikuust, sai otsus konkreetse kuju läinud nädalal. Just siis kinnitas senati relvajõudude komitee 2018. aasta kaitse-eelarve ettepaneku. Tõsi, seaduseks saamiseks peavad selle heaks kiitma nii Kongress kui ka president Donald Trump.
Lõplik punkt pannakse otsusele alles jaanuaris ja siis selgub ka, millist relvastust Balti riigid täpselt ostavad.
Läänemere idakaldal võiks dokument aga juba praegu korda minna, kuna Balti riikide heidutuse tõstmisele on selles seekord pühendatud terve peatükk. Viimases nähakse ette, et USA kaitseminister James Mattis saab 2018. aastal kasutada kuni 100 miljonit dollarit Balti riikide kaitsevõime toetamiseks.
Toetus jaguneks kolme riigi vahel võrdselt. Fookuses on sõjalise koostalitusvõime parandamine, ent soositud on mõned eripärased relvaliigid. Täpsemalt soodustatakse reaalaja luureseadmete, mehitamata õhusõidukite, soomustläbistavate relvade, meeskonnarelvade, käsitulirelvade, laskemoona, õhukaitseradarite või õhutõrjerelvade ostu.
Nimistu pole võetud õhust, vaid põhineb eelkokkulepetel Balti riikidega. Samuti on arvestatud Ühendriikide armee seisukohaga, millist varustust piirkonna paremaks kaitseks ja liitlasvägede ühildumiseks tarvis läheks.
Pentagon tasub arveid
Olgu kohe öeldud, et Baltimaadele mõeldud toetus ei saa olema rahaline, vaid seotud konkreetsete hangetega. Tavaliselt tähendab see, et relvad või laskemoon tuleb toetust saaval riigil hankida USA relvatööstuselt, ent arve tasub Pentagon.
Raha tuleks 4,8 miljardi euro suurusest Euroopa heidutusalgatusest (EDI), mille suurim kuluartikkel on USA Euroopa Väejuhatuse umbes 7000-meheline sõjaline kohalolu Euroopas. Relvastust võib toetust saav Balti riik hankida 2020. aasta lõpuni.
Eelnõu ristiisaks on USA senati relvajõudude komitee esimees John McCain, kes on tuntud Eesti sõbrana ja käis delegatsiooniga Tallinnas viimati alles mullu detsembris.
«See on olnud meie pidev töö, rääkimine ja võimevajaduste esiletoomine: oleme suhetes USAga selgitanud, et meil on puudujäägid, ja kui tahate aidata, siis selles või teises valdkonnas saab,» kirjeldas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.
Ühendriigid on Eesti kaitseväe arengut tegelikult iseseisvuse taastamisest saadik toetanud. Valdavalt on Eesti saanud raadiojaamu Harris, millel põhineb nüüd kogu lahinguline taktikaline side, samuti öövaatlusseadmeid ja suurel hulgal väljaõpet.
Esimene suuremahuline rahasüst tuli aga 2014. aastal Ukraina anneksiooni järel, kui USA toetas Balti kaitsevägesid samuti 100 miljoni dollariga. Eesti sai toona soetada keskmaa tankitõrjeraketikomplekse Javelin, mida hiljem Ühendriikidelt veel juurde osteti. Läti ostis sama toetuse eest radareid.
Vahepealsetel aastatel on Ühendriigid investeerinud otse ja seda peamiselt Ämari lennubaasi. Sinna on viimastel aastatel ameeriklaste toel ehitatud ligi 30 miljoni dollari eest rajatisi. Praeguseks on valmis moonaladude juurdepääsutee, hävitajate püüdursüsteem, lennuraja parandused, õhuoperatsioonide juhtimise hoone, hooldusangaarid, kütuserajatised ja tankimismahutid.
Ostuplaan veel tegemata
Mida sel korral hankida kavatsetakse, kaitseministeerium veel ei avalda. Selge on, et rakenduskavas on rida relvi ja süsteeme, mis alles ootavad hankejärjekorda.
Näiteks vajab Eesti järgmise kolme aasta jooksul suures koguses laskemoona, mille ostuks kulub 166,5 miljonit eurot. 2020. aastaks peavad Scoutspataljoni 44 lahingumasina CV90 kõrval olema ka toetussoomukid. 2021. aastal peaksid Eestisse jõudma esimesed hangitavad liikursuurtükid K9 Kõu ja kogu 1. jalaväebrigaad peaks olema saanud uued käsitulirelvad. Veidi kaugemale vaadates tahaks Eesti omandada ka kaugmaa-tankitõrjekompleksid.
Kuhu toetus ka ei kuluks, tähendab see tõenäoliselt ajalist arenguhüpet Eesti riigikaitses. Kaitsehankeid planeeritakse Eestis nelja-aastase tsüklina. «Loomulikult – kui meil tuleb 30 miljonit juurde, siis see tekitab plaanis liikumisruumi. Saame tuua arengukava hilisematest aastatest asju ettepoole,» kirjeldas Salm.
