Hiljutine mitme-saja-tuhande-dollariline USA Rand uurimisasutuse uuring jõudis samale tulemusele mida olen juba ammu väitnud. Nad leiavad, et kuigi Balti riigid kaotaks tavalise sõja Venemaa vastu, valmidus järjekindlaks võitluseks peale vallutamist võiks olla piisav rünnaku vältimiseks.
Olen enam-vähem sama väitnud mitmetes oma publikatsioonides, mille võtab kõige paremini kokku viimati Kultuur ja Elus avaldatud artikkel: "Eesti riigikaitse - raske, kuid mitte lootusetu" .
Ma ei tea, kas minu soovitused on Eesti riigikaitsjatele mõju avaldanud, aga tean kindlasti, et Rand uuring mõjutab USA Kaitseministeeriumit, kaitsejõude ja arvatavasti ka presidenti. Enamik sellistest uuringutest on tehtud USA kaitseministeeriumi tellimusel. Loodan, et Eesti riigikaitsjad sellest aru saavad ja hakkavad energiliselt ja viivitamata rakendama uuringu tulemusi.
Rand arvestab, et sellise efektiivse vastupanu ettevalmistamine kolmele Balti riigile läheks maksma $ 125 miljonit, mis hõlmaks esialgse varustamise ja treeningu kulud. Rand mainib, et seda võimaldaks nende riikide kaitse eelarved. Meil tasub aga aru saada, et see summa on vaevalt märgatav köömes USA 2019 aasta $716 miljardi suuruses riigikaitse eelarves ja taotleda Rand uurimise rakendamiseks ka meie jõuka NATO liitlase abi.
Rand soovitab, et selline vastupanu strateegia koosneks esiteks totaalkaitsest, mille raames aktiveeruks koos regulaararmeega kogu tsiviilelanikkond ja sissisõjast, mille raames sooritataks erinevaid asümmeetrilisi operatsioone. Alahinnata ei tasuks ka infosõja mõju, mille tarbeks tuleks samuti luua vastavad üksused.
Randi uurijad tunnustavad Balti riikide ajaloolist ja olulist vastupanu sissetungivatele vaenlaste vägedele Teises maailmasõjas. Küllap nad on kuulnud Sinimägede kangelastest, kes andsid suurima panuse poole marssal Žukovi 22-diviisi suuruse armee hävitamiseks ja ka meie metsavendadest, kes suutsid okupantidele mitmeid aastaid vastu panna.
Rand arvab, et tankitõrje raketid ega maamiinid pole kõige kasulikum relvastus ja varustus selliseks vastupanuks. Nad panustavad odavamatele ja lihtsamatele - öövaatlusseadmed, krüpteeritud kommunikatsioonivahendid, arvutid, video kaamerad, maastiku sõidukid ja käsitulirelvad. Tõenäoliselt pidas Rand siin silmas vaid sissiarmee varustust, sest tankitõrje rakette relvastusest päris välja jätta kindlasti ei saaks, samuti ei saa alahinnata maamiinide tõhusust ja vajadust.
Soomus on vägagi ohtlik soomustamata jalaväe vastu, kuid tänapäevased seljas kantavad tankitõrje raketid võivad muuta iga Putini tanki kalliks kirstuks. USA saaks Eesti sõjaväge kindlasti nendega varustada. Relvastuse ja varustuse saatmine okupeeritud riikides tegutsevatele sissisõja üksustele oli osa USA eriüksuste doktriinist ja treeningust juba siis, kui mina rohelist baretti ja De Oppresso Liber tunnusmärki kandsin. Tõenäoliselt pole see vahepeal muutunud.
Randi teadlased saavad hästi aru, et ainuüksi selline strateegia pole võimeline Balti riike kaitsma täisjõulise Venemaa sõjalise rünnaku vastu ̶ samuti nagu lõppes pikapeale vastupanu ka pärast Teist maailmasõda, kui sai selgeks, et lääneriigid meid vene okupatsioonist ei päästa. Seepärast peab meie totaalkaitse ja sissisõda olema seotud konventsionaalse lahinguga ̶ NATO vasturünnakuga nädalate või kõige hiljemalt kuude jooksul.
Rand on peaaegu täielikult finantseeritud USA riigi poolt. Seetõttu võib arvata, et selle uurimuse tellimine on tõendiks, et Eesti julgeolek on olulise tähtsusega meie kõige võimsamale NATO liitlasele.
Jääme lootma, et Eesti riigikaitse eest vastutajad samuti arvavad ja suudavad Randi uuringu arukaid järeldusi ja soovitusi viivitamata rakendada.
