USA suursaadik Eestis Michael C. Polt ütles Delfi online-intervjuu küsimustele vastates, et USA tuleks Eestile Venemaa rünnaku puhul appi, kuid rõhutas, et USA peab Venemaad koostööpartneriks, mitte vaenlaseks. Järgnevalt valik Polti vastustest.
Michael C. Polt: “Ma tahaksin tänada küsijad läbimõeldud ja huvitavate küsimuste eest. Mul oli hea meel neile vastata ning ma loodan, et meil õnnestus tekitada meeldiv arvamuste, ideede ja ettepanekute vahetus väga erinevates küsimustes. Rääkidest dialoogist, tahaksin teid kõiki kutsuda vaatama ka minu blogi. Jätke mulle sinna oma kommentaarid ning väljendage ausalt oma mõtteid. Jään ootama!
Kas suursaadiku abikaasa tuleb samuti NATO tippkohtumisele?
Jah tuleb, kuid tema saabumine on seotud (nagu paljudel teistel) sellega, kas Islandi vulkaanituha tõttu on ohutu lennata või mitte.
Kas USA asub pealtkuulama telefonivestlusi ja lugema läbi e-maile USA turvalisuse huvides?
USA õiguskaitseorganid kaitsevad ameeriklasi rangelt kooskõlas USA seadustega.
Kuidas Te olete Eestit USA investoritele tutvustanud?
Ma olen rõhutanud järgmisi teie riigi müügiargumente:
1) E-Eesti on väga internetiseerunud ühiskond, kus inimesed on omavahel tihedalt seotud.
2) Teie riigi suurus ei ole peamine; oluline on see, milliseid võimalusi pakub teadmistepõhine ja infotehnoloogial baseeruv tootmine.
3) Eesti riigil on regiooni logistika ja transiidi vallas suur potentsiaal; siin on olemas erinevate valdkondade firmade operatsioonikeskuste rajamise võimekus.
4) Arvestades Eesti looduse ilu ja sõbralikke inimesi on Eesti ideaalne ning kasvav turistide tõmbenumber.
Kui Venemaa ründaks Eestit, kas USA kasutaks samasugust tegutsemistenaariumi nagu Gruusia puhul?
Eesti, Läti ja Leedu on kõik NATO liikmesriigid. Nagu teistes NATO liikmesriikides, kehtib ka Eestis Põhja-Atlandi lepingu 5. artikkel. Lihtustatult sätestab 5. artikkel selle, et kui ühte liikmesriigi rünnatakse, käsitletakse seda rünnakut kui rünnakut kõikide liikmesriikide vastu. Gruusia ei ole veel alliansi liige. Sellest hoolimata toetab USA Gruusia territoriaalselt puutumatust ja iseseisvust ning toetab ja julgustab Gruusia samme demokraatia tugendamiseks riigis.
Kas me võime oodata president Obama visiiti Eestisse?
Kahjuks ei saa ma kommenteerida USA presidendi töögraafikut, aga ma võin öelda, et loodan väga, et presidendil avaneb võimalus tulla Eestit külastama.
Kas Iraagi sõda oli viga?
Ei. Brutaalne diktaator uhkustas rahvusvahelise ühtsuse lõhkumise ja mitmete ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidega vastuollu minekuga. Ta oli rünnanud oma riigi kodanikke ning tunginud kallale naaberriikedele.
Millised on Teie enda poliitlised vaated? Mida te arvate Omaba adminstratsiooni nn pehmest diplomaatiast? Kuidas näeb USA Eestit — kas vaid ühena Balti riikidest? Milline on Eesti roll USA välispoliitikas?
Meie presidendi välispoliitika ei ole pehme; see on tark ning läbimõeldud ning põhineb kolmel alustalal: diplomaatial, kaitsel ja arengul. Eesti on iseseisev riik eristuvate ja unikaalsete iseloomuomadustega. Meie soe läbisaamine Eestiga on samamoodi unikaalne ja erineb teiste naaberriikide omast. Loomulikult me tahame edendada partnerlussuheteid kõikide Euroopa riikidega, sealhulgas ka Eestiga. USA ja Eesti teevad efektiivset koostööd mitmetes nii kahe- kui mitmepoolsetes küsimustes.
Kas USA tuleks Eestile appi, kui Venemaa Eestit ründkas. Palun vastake lihtsalt “ei” või “jah”.
Jah. Kuid me ei näe Venemaad kui vaenlast, vaid kui Venemaad kui koostööpartnerit.
Mida teie arvate Vene-Saksa gaasijuhtmest Läänemeres?
Tegu on majandusliku ettevõtmisega, millel võib olla Läänemere äärsetele riikidele suur mõju. Me toetame ettevõtmisi, mis aitavad kaasa energiavarude mitmekesistamisele ning turvalise energiga varustamise haarde laienemisele nii Euroopas kui ka mujal.
Kas USAle on paslik mustanahaline president?
Minu kui Ameerika Ühendriikide kodaniku jaoks oli üks uhkust tekitavamaid hetki just esimese afroameeriklasest presidendi valimine.
Kas USA võiks annetada Eestile kümme tanki?
Me toetame Eestit kaitsejõude ja töötame koos Eesti kaitsejõududega täitmaks konkreetseid vajadusi.
Kas Eestisse asutatakse NATO baas?
NATO kohalolek organisatsiooni liikme territooriumil on organisatsiooni poliitika ja NATO stateegilise kontseptsiooni üks osa, mille kallal preagu ka praegu töötatakse.
Ka Ameerika põliselanikud saavad kunagi oma riigi?
Neil on juba oma riik — selle riigi nimi on Ameerika Ühendriigid.
Näib, et USA-l on ebaõnnestunud Iisraeli ja Palestiina konfliktis rahu tagamine — samamoodi nagu ka ei ole õnnestunud iseseisva Palestiina riigi loomine. USA on ainus riik maailmas, mis on selle teemaga 50 aastat tegelenud. Kas tänases oludes oleks Palestiina riigi loomine võimalik? Miks ei ole USA kutsunud liitlasi appi takistamaks Iisraeli pealetungi Lähis-Idas?
Me oleme pühendunud rahuprotsessis osalemisele, kahele riigi eraldamiseks osaleme ka läbirääkimisprotsessis. Iseseisva Palestiina riigi loomine ei ole ka USA pädevuses, vaid kohalikel osapooltel tuleb leida lahendus rahu tagamiseks ning kahe riigi eraldamiseks.
Mida sisaldab lause “kattevaip Vancouverist Vladivostokini”. Kas see on NATO uus projekt? Kas tegemist on tervete kontinentide kattega NATO poolt?
Seda fraasi kasutas hiljuti ajakirjanduses NATO peasekretär Rasmussen. Väljend annab mõista, et Euroopa julgeolek on seotud julgeolekuga Põhja-Ameerikas, ja vastupidi.
Kas hõimud, kes ei ole huvitatud ühtse riigi ülesehitamist ning kus eeldatavad vastased (Taliban) on osa lahendusest ja keskvalitsus (Karzai korrumpeerunud režiim) on osa probleemist, on väärt kas või üheainsa koalitsiooniriikide sõduri elu? Kas katset ehitada üles lääne standarditele vastavat demokraatlikku ühiskonnakorraldust võib Afganistani puhul läbikukkunuks lugeda või hellitate veel lootust?
NATO on otsustanud, et 11. septembri rünnakud kujutasid endast rünnakut kõigi meie liitlaste vastu. Reaktsioon Talibani kontrolli all olevast Afganistanist lähtunud kohutavatele rünnakutele USA-s on olnud meie ühise terrorismivastase võitluse tõhusaks osaks. Afganistani rahvas väärib õiglast, demokraatlikku ja rahumeelset riiki, mis kohtleb oma kodanikke väärikalt. Meie pingutused NATO-s on edu tagamiseks kriitilise tähtsusega ning ilmutavad pidevaid edenemismärke.
Igal riigil on väärtused. Mõne riigi puhul on nendeks maavarad, mõne puhul tehnika kõrge areng. Kuna suurriigid nagu USA ei saa tegeleda mõttetu ajakulutamisega, siis kindlasti langevad prioriteedid väärtuslikumatele riikidele. Kas Eesti on sellel skaalal üldse vaadeldav? Või on tegemist vaid väikeriigiga, mis vajab rohkem abi kui välja annab?
Eesti on Ühendriikide väga lugupeetud sõber ja partner. Alates iseseisvuse saavutamisest on teie riik üks maailmarahu ja majandusliku õitsengu tagamisele kõige pühendunumaid riike maailmas.
Kas NATO doktriinis on olemas kultuuriline ja sotsiaalne mõõde, mis arvestab eri riikide sotsiaalset ja kultuurilist eripära? Palun tuua konkreetseid näiteid.
Oleme sõltumatute demokraatlike riikide liit ning vabaduse ja demokraatia väärtused on meile ühised. Samuti peitub tugevus meie kultuuride ja rahvaste mitmekesisuses.
Miks Obama administratsioon Venemaa ees nõrkust üles näitab?
Ameerika Ühendriigid on endiselt maailma juhtiv suurriik. Me püüame rahus ja vastastikuse toetuse vaimus teha koostööd kõigi teiste riikidega, kaasa arvatud Venemaaga.
President Obama üheks lubaduseks oli vähendada USA riigivõlga. Nii ei ole siiski läinud, hoopis vastupidi — riigivõlg kasvas 2009 aastal varasemast palju kordi kiiremas tempos. Millal ja kas üldse plaanitakse jõuda tasemeteni, mis oli eelmise presidendi George W. Bushi ajal? Kui kaua võiks teie hinnangul kuluda Bushi-eelsete aegade numbriteni jõudmiseks — 20 aastat, 50 aastat, igavik?
Meie valitsus pingutab, et raha-asjades kord majja saada. Obama ametisseastumise päeval oli meie eelarvepuudujääk 1,3 miljardi dollari — 9,2 protsendi sisemajanduse kogutoodangust — võrra suurem kui ühelgi aastal pärast II maailmasõda. Selle probleemi lahendamiseks teevad president ja USA kongress tööd, et tuua eelarvepuudujääk 2012. aastaks alla viie protsendi SKT-st, ning alla 3,9 protsenti aastaks 2015. Selle teeb võimalikuks vabade administratiivkulutuste kärpimine, jõukate perede maksusoodustuste aegumise võimaldamine ja, mis kõige tähtsam, Ameerika jätkusuutliku majanduse taaskasv.
Miks Ameerika loobus Eesti Raudteest ja sulges siin Coca-Cola tehase? Kas on oodata suuremat sõda?
Need on eraettevõtete langetatud ärilised otsused, mis sõltuvad äritingimustest.
Kas NATO-l on kavas lähiajal luua alalisi baase Baltimaades?
Asjassepuutuvate liikmesriikide loal kasutab NATO liidu territooriumit oma missiooni täitmiseks vastavalt vajadusele.
Loodusjõud on ilmselt inimkonnale jätkuvalt kõige suurem turvalisusrisk. Kas poleks aeg riikidevaheliste sõdade planeerimise asemel tegelda inimkonna ühe globaalse vaenlasega — looduskatastroofidega? Kas peaks sõjaväelisi organisatsioone kasutama pigem päästeoperatsioonides ja muu jätma poliitikute hooleks?
Me usume nii kodumaal kui kogu maailmas väljakutsetele vastu astudes kogu valitsust hõlmavasse lähenemisse. Peame edu saavutamiseks kasutama kõiki meie käsutuses olevaid sobilikke riiklikke eeliseid.
Teatavasti heitis USA Teise maailmasõja lõpus Jaapanile kaks aatompommi. Mis takistab USA-d kasutamast sama strateegiat Afganistanis Talibani vastu?
Oma hiljutises tuumahoiakute ülevaates kuulutas USA, et ei ähvarda kasutada tuumarelvi mitte-tuumariikide suhtes, mis on ühinenud tuumarelvastuse piiramise leppega ja täidavad endale sellega võetud kohustusi.
USA suursaadik Eestis: Kui Venemaa ründaks Eestit, tuleks USA appi DELFI
Eestlased Eestis | 21 Apr 2010 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
