Tegemist on pikantse seigaga muidu väga heades Eesti–USA suhetes, mille taustaks on käimasolev Iraagi sõda.
Tänavu 11. veebruaril esines DeThomas Tallinna Pedagoogikaülikooli aulas loenguga USA välispoliitikast. Loeng sai rahulikult läbi, kuulajatel küsimusi eriti polnud. Siiski, ühel tudengil oli: “Mida arvab härra suursaadik Harry Männili tegevusest II maailmasõja ajal?”
Suursaadik kindel
DeThomasel oli selles küsimuses kindel seisukoht. Tema arvates oli Saksa ajal poliitilise politsei vanemametnikuna töötanud Harry Männil seotud juutide hukkamisega. Männil kuulas üle vahistatud juute, kes anti pärast seda üle gestaapole ning paljud neist hukati, ütles DeThomas kuulajatele. Suursaadiku sõnul oli hukatute ainuke süü, et nad olid juudid. “Igas ülekuulamis-protokollis oli ka märge: kahtlustatav kommunistlikus tegevuses,” väitis suursaadik, kes enda sõnul on isiklikult lugenud dokumente Männili tegevuse kohta.
Mõned väidetavad ülekuulatud ning gestaaposse saadetud olid DeThomase andmeil siis seitsmeaastased. “Minule tundub 7-aastaste kaksikute süüdistamine kommunistlikus tegevuses kummalisene,” ütles saadik.
Vastu rahva tahtmist
Männil on praegu lugupeetud ja rikas Venezuelas elav ärimees. Tal on Eestis mõjukaid sõpru, teiste seas Edgar Savisaar. Männili tegevust II maailmasõja ajal on kaitsepolitsei korduvalt uurinud, ent pole leidnud süüdistuste kohta tõendeid.
Männilit süüdistades jättis DeThomas diplomaadina kahe silma vahele ühe olulise asjaolu. Viis päeva varem oli Eesti valitsus ühinenud avaldusega, mis toetas USA-le vaba tegutsemise õiguse andmist Iraagis ilma ÜRO nõusolekuta. USA oli maailmas vähemuses ning iga riigi toetus oli sel hetkel oluline.
Valitsus ujus selgelt vastuvoolu võrreldes rahva tahtmisega, avalik arvamus näitas vastuseisu USA tegevusele. Peaministri büroo nägi USA toetamise selgitamisel suurt vaeva ja siis tuli USA suursaadik ning keeras viimasedki ratsionaalselt mõtlevad kuulajad Eestile oluliste välispoliitiliste valikute vastu.
Mida DeThomase ülemused suursaadikule ütlesid, pole teada. Kuid igal juhul saabus 21. veebruaril peaministri büroosse suursaadiku isiklik kiri peaminister Siim Kallasele.
DeThomas vabandas kirjas, et läks Pedagoogikaülikoolis Männili süüdistamisel liiga hoogu ning ei arvestanud tollast välispoliitilist olukorda. Muuhulgas tunnistas ta, et peab sellist avaldust konkreetses välispoliitilises kontekstis oma diplomaadikarjääri üheks suurimaks veaks.
Diplomaatiliste reeglite järgi ei kuulu selline kiri avaldamisele ja teabenõudega seda kätte ei saa. Viidates diplomaatilisele tavale, ei soovinud ka Eesti ametiisikud DeThomase vabandust kommenteerida.
Saatkond ei kommenteeri
USA saatkond ei soovinud samuti suursaadiku kirja kommenteerida. “Me ei aruta suursaadiku isiklikku kirjavahetust, kaasa arvatud tema sagedast kirjavahetust peaministriga,” teatas USA Tallinna saatkonna infojuht Thomas Hodges.
Hodges lisas, et Ameerika Ühendriikide valitsuse seisukohad holokausti ning Männili suhtes on täpselt samad, mida suursaadik väljendas avalikus loengus.
“Keegi USA valitsusest pole eri meelt väljaöeldud seisukohtades suhtes,” kinnitas Hodges. “Ainus kommentaar USA valitsuselt, mille saime saadiku avaliku sõnavõtu järel, oli toetav ning julgustas jätkama.”
Vabandamist tuleb ette
Vabandamine kuulub diplomaatia juurde ning väga suureks erilisuseks seda pidada ei saa, ütles rahvusvaheliste suhete asjatundja Kaido Jaanson.
“Kui viga tehti, siis on õige vabandada,” lausus Jaanson. “Kui ta vabandas ainult enda käitumise pärast, siis pole midagi väga erilist. Oluline oleks olnud, kui ta oleks kirjas rehabiliteerinud Männili.” EPL