President Barack Obamat ootavad Ühendriikide juhina ees kaks rasket aastat, sest vabariiklased saavutasid eilsetel USA vahevalimistel kontrolli esindajatekoja üle ja vähendasid järsult demokraatide enamust senatis.

USA tähtsuselt kolmandaks meheks, esindajatekoja spiikriks tõusev John Boehner ütles nuttu tagasi hoides natuke enne keskööd, et valimistulemusega saatsid ameeriklased selge signaali Washingtonile, föderaalvalitsusele ja poliitikutele, kes keelduvad rahvast kuulda võtmast, vahendas AP.

Obama ise jälgis valimisõhtut Valges Majas ja õnnitles telefoni teel Boehnerit võidu puhul. Täna pärastlõunal pressikonverentsi andev Obama tahab Valge Maja teatel leida valdkondi, kus ta vastastega koostööd saaks teha.

Kuna Obama ja riigi kulutusi kärpida kavatsevate vabariiklaste ideed sellest, kuidas majandust elavdada ja töötuse vastu võidelda, lähevad suuresti lahku, on tuleval aastal – uus Kongressi koosseis alustab tööd järgmise aasta jaanuaris – oodata presidendi ja vabariiklaste vahel teravaid vastasseise.

Kõik tulemused ei ole praeguseks veel selgunud. Küll on selge, et vabariiklased on 435-liikmelises esindajatekojas suurendanud oma kohtade arvu vähemalt 59 võrra. See on suurim võit enam kui 70 aasta jooksul ja tähendab, et neil on nüüd Kongressi alamkojas vähemalt 237 kohta – kaugelt rohkem kui 218, mida oli vaja enamuse saavutamiseks.

Vabariiklasi saatis edu ka 100-liikmelises senatis, kus nad suurendasid oma kohtade arvu vähemalt kuue võrra, 41-lt 47ni. Kentuckys ja Floridas osutusid valituks konservatiivse Tea Party liikumise ühed juhtfiguurid Rand Paul ja Marco Rubio. Samas jäi valimiskampaania ajal oma piinlike väljaütlemistega kõmulist kuulsust kogunud teeparteilane Christine O'Donnell selgelt alla Delaware'is. Kaotuse pidid konservatiivid vastu võtma ka Nevadas, kus senati enamuse liider, Harry Reid edestas Tea Party kandidaati Sharron Angle'it.

Kubernerivalimistel võtsid vabariiklased demokraatidelt ohja üle 10 osariigis, nende seas Ohios ja Pennsylvanias, samas kui Californias tegi demokraat Jerry Brown tuule alla vabariiklaste ridades kandideerinud miljardär Meg Whitmanile, kes kulutas oma kampaaniaks üle 140 miljoni dollari isiklikku raha.

Vabariiklaste võit esindajatekojas on arvestades nende suurt kaotust 2006. ja 2008. aastal ülimalt tähelepanuväärne. Ekspertide sõnul tõid neile tänavu võidu just sõltumatute valijate hääled, kes eelistasid neid selgelt demokraatidele.

Umbes 40 protsenti valijatest ütlesid, et nad on rahanduslikult halvemas seisus kui kahe aasta eest. Üle kolmandiku ameeriklastest andsid enda sõnul eile hääle seoses pahameelega Obama poliitika suhtes.

Toimetas Hendrik Vosman

Märkmed: