www.DELFI.ee
USA valitsuse sulgemine läheb maksma umbes miljard dollarit nädalas, kongressi palk tiksub edasi
Foto: Kevin Lamarque, REUTERS
Nädalaid süüdistasid USA esindajatekoda ja senat teineteist ning väitsid mõlemad, et seisavad selle eest, mida avalikkus soovib. Lõpuks viis see tulemuseni, mida ei soovinud keegi: 800 000 ameeriklast jääb ilma palgata ning majandusele võib kogu see tsirkus maksma minna miljard dollarit nädalas.
Tegemist on esimese korraga, kui USA valitsusasutused on töö peatanud viimase ligi 18 aasta jooksul. Eelmisel korral kestis patiseis 21 päeva, vahendab CNN.
Vabariiklaste kontrolli all olev esindajatekoda ja demokraatide kontrolli all olev senat peavad nüüd püüdma uurida, kuidas suudavad ühildada oma kaks versiooni kulutuste plaanist, mis on juhtunu keskmes. Seni on pooled keeldunud järeleandmisi tegemast.
Esindajatekoja vabariiklased nõuavad, et uue eelarveaasta kulutuste plaan sisaldaks president Barack Obama tervishoiuprogrammi ObamaCare vastaseid parandusi. Senati demokraadid on sama kindlad, et neid ei tohi seal olla.
Umbes tund pärast valitsusasutuste sulgemist kell 00.01 teisipäeval USA idaranniku aja järgi toimus esindajatekojas taas hääletus, millega otsustati jääda ObamaCare'i vastaste paranduste juurde, mis senati väitel on kaalukeel. Esindajatekoda pakkus senatile välja ka ühise konverentsi korraldamise erimeelsuste lahendamiseks.
Senati enamuse juht Harry Reid on aga juba öelnud, et ei nõustu sellise kohtumisega, kuni esindajatekoda ei esita selget kulutuste eelnõu, millest need parandused on välja jäetud.
„Me ei lähe konverentsile pähe sihitud relva ähvardusel,“ ütles Reid esmaspäeva õhtul.
Senat koguneb teisipäeval kell 9.30 USA idaranniku aja järgi ja lükkab esindajatekoja parandused taaskord tagasi. Nii on see kestnud juba üle nädala.
Valitsusasutuste sulgemine ei toimu korraga. Föderaalvalitsus on USA suurim tööandja.
Sulgemine võib endiselt raskustes olevale USA majandusele maksma minna umbes miljard dollarit nädalas sundpuhkusele saadetud föderaaltöötajate saamata jäänud palga näol. Ja see on ainult jäämäe tipp.
Et paljudel agentuuridel on reservfondid ja varuplaanid, võivad nad esialgu kuidagi hakkama saada, kuid majanduslik kahju suureneb lumepallina, kui shutdown pikeneb.
Kogu mõju majandusele on ilmselt vähemalt kümme korda suurem kui föderaaltöötajate saamata jäänud palga lihtne kokkuliitmine, ütles Moody's Analyticsi ökonomist Brian Kessler. Tema firma hinnangul läheb 3-4-nädalane sulgemine majandusele maksma umbes 55 miljardit dollarit.
Kuigi suur osa USA föderaalsest tööjõust jääb ilma palgata, jääb palk jooksma praeguse kongressi 533 liikmele. Põhiseaduse 27. parandus keelab nimelt kongressil oma palga üle otsustamise. Palka saab edasi ka president. Tema palka – 400 000 dollarit aastas – peetakse kohustuslikuks kuluks.
