Marko Mihkelson USA presidendi Barack Obama esimene visiidipäev Moskvas lõi õrna pinnase suhete soojendamiseks Venemaaga. Nagu eeldada võiski, teatasid presidendid tuumarelvastuse vähendamise raamotsusest (lõplik lepe tuleb sõlmida enne 5. detsembrit) ning militaarkoostöö osalisest taastamisest. Viimase puhul on huvi keskmes Afganistan.
Ühisel pressikonverentsil teatas Obama kokkuleppest, mille põhjal luuakse kahepoolne komisjon erinevaid valdkondi (alates tuumakoostööst kodanikuühiskonna teemadeni) puudutavate küsimuste arutamiseks. Kuigi suuresti meenutab see 1990ndatel aastatel toiminud Gore-Tshernomõrdini komisjoni töövormi, on see siiski mõningane edasiminek usalduse taastamise suunas.
Presidentide esinemine jättis mulje, et pooled on huvitatud suhete edendamisest ning on valmis selle nimel ka vastutulekuid tegema. President Obama andis siiski mõista, et Georgia territoriaalne terviklikkus ning raketikilbi teema ei saa olla kompromisside sisuks. Kuidas tuumarelvastuse vähendamises lõplikult kokku lepitakse, näitavad lähemad kuud.
Üksikud märgid USA ja Venemaa suhete soojenemisest on kindlasti heaks uudiseks. Pole kahtlust, et oma loomult sisuliselt usalduslikumad ja läbipaistvamad suhted Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel on ka Eesti huvides.
Samas on selge, et püsivama ning usalduslikuma suhte saavad Moskva ja Washington rajada alles siis, kui sisuline koostööväli laieneb militaarteemadelt teistesse valdkondadesse ning kui Venemaa pöördub tagasi oma põhiseaduses kuulutatud demokraatlike ja õigusriiklike põhimõtete austamise juurde. See käib ka Venemaa hoiakute suhtes oma naabruses.
Tänasest on suuri järeldusi veel väga vara teha. Siiski on hea seegi, et presidendid suutsid erimeelsuste üle vaielda silmast silma ning nähtavasti mitte kõige kehvemate tulemustega. Eks paista, kuidas laabub Obamal homne (st 7.juuli EEOnline) kohtumine peaminister Putiniga, kellele ta enne visiiti väikese retoorilise maksahoobi andis.
(
http://markomihkelson.blogspot... 6.juuli)