Sel laupäeval oma 305. sünnipäeva tähistavas Kadrioru pargis tuleb agressiivse puuhaiguse tõttu järgmise viie aasta jooksul maha võtta üle 1000 jalaka (
elm) ja mõned künnapuud, ütles Kadrioru pargi juhataja Ain Järve ERRle.
Järve sõnul on ligi 90 protsenti jalakatest nakatanud USA-st pärit puuhaigusega jalakasurm (
Dutch elm disease), mis sõna otseses mõttes suretabki puud välja. Näiteks Kanada suurlinnas Torontos tappis jalakasurm 1960. aastatel ligi 80% 35 000 jalakast.
"See kahetsusväärne haigusetekitaja on jõudnud ka nüüd Tallinnasse ja Kadrioru parki. Tegemist on Ameerika alavormiga, mis on oma olemuselt hästi agressiivne," ütles Järve.
"Kui me oleme olnud enne teadmises, et bakteriaalsete viiruste peiteaeg on viis kuni seitse aastat ja puud võitlevad oma ressurssidega tema vastu, siis viimase kolme aasta tendents, et meie suved on läinud hästi soojaks hästi pikaks, on võimendanud selle viiruse agressiivsust. Selle viiruse jaoks on kõige ideaalsem temperatuur üle 25 kraadi, mis tähendab, et peiteaeg on muutunud väga lühikeseks," rääkis Järve.
Järve sõnul on järgmise viie aasta perspektiivis enamik jalakaid ja künnapuid Tallinna linnapildist läinud. Kadrioru pargis hakatakse puid eemaldama vastavalt vajadusele ning massilist puude mahavõtmist korraga ei tule, samuti Kadrioru pargi ilmet jalakate kadumine oluliselt ei muuda.
"Pargi üldkontseptsioonis ei ole õnneks jalakas kompositsiooniliselt valdav. Valdavaks pargipuuks on hobukastanid ja pärnad. Jalakas on pigem rühmapuu, mis on valdavalt klindi all ja peal," rääkis ta.
Samal ajal Eesti maaülikooli lektor, metsa patoloog Liina Jürisoo ütles aga, et tema jalakasurma Kadrioru pargis ei tuvastanud.
"Tegelikult me peaksime seda väidet kontrollima. Eelmisel aastal ma vaatasin Kadrioru kõik jalakad ja künnapuud üle ja ma seal tõepoolest kollet ei leidnud," ütles Jürisoo.
Samuti väidab Jürisoo, et jalakas ja künnapuu ei pruugi järgmise 15 aasta jooksul Eestist kuhugi kaduda.
"Tegelikult olen ma terve Eesti läbi seiranud, kaasa arvatud ka metsakeskkonnas, ja tegelikult on meil jalakaid ja künnapuid siiski täiesti piisavalt. Nii kriitiline veel olukord ei ole nagu näiteks Rootsis, kus need mõlemad liigid on võetud lausa kaitse alla," sõnas Jürisoo.
