Avastusest kirjutas 4. oktoobril Vene päevaleht Komsomolskaja Pravda. Ajalehe teatel tabas veterane ränk shokk, kui nad avastasid kõnealuse mälestustahvli, millele oli kodusõjas osalenud kasakate nimede vahele kirjutatud ka hitlerliku Saksamaa poolel võidelnute nimesid, nagu SS-gruppenführer Helmut von Pannvitz jt.
Sammas olla üles pandud 1996. aastal, kui toonane Vene president Boriss Jeltsin sõitis külla Saksamaa liidukantslerile Helmut Kohlile.
Tolleks ajaks oli Vene sõjaväeprokuratuur rehabiliteerinud kasakad ja SS-lased, kes täitsid sakslastest väejuhtide korraldusi. (2002. aastal see rehabiliteerimine tühistati).
Toonase Venemaa-suursaadiku Mart Helme sõnul oli kümmekond aastat tagasi nn humaanne periood, mil Venemaal öeldi, et surnutega ei sõdita. „Venemaal oli siis suur rahahäda ja ta pidi end näitama humanistlikust küljest, kuid nüüd on hoopis teine aeg, sest Venemaal sellist laenuvajadust pole.”
Eesti teise endise Moskva suursaadiku Tiit Matsulevitshi hinnangul ei leia surnute võrdsuse mõte tänasel Venemaal enam mingit toetust. „Eriti praeguse süveneva võõraviha ja derzhaava(suurriikluse — toim.) ihaluse õhkkonnas ei tuleks seal kõne alla Saksa sõjaväehaudade korrastaminegi,” lausus Matsulevitsh.
See pole aga kõik. Ajaleht Moscow News kirjutas samal päeval, et Moskvas on igalt poolt võimalik osta ka DVD-sid natsi-Saksa filmidega ning isegi parimatest raamatupoodidest võib leida hulgaliselt natslikku kirjandust, mida avaldavad koguni suured ja tunnustatud kirjastused.
Ammas juhib tähelepanu asjaolule, et samas on iga Saksa poolel võidelnud meeste kogunemine Eestis leidnud Vene meedias laialdast kajastamist ja kriitikat. Põhjalikult sarjati mullu Lihula samba püstitamist. Mais 2004 teatasid Vene infoagentuurid Alfons Rebase mälestusristi püstitamisest eramaale ja sellest, et Tallinna aukodanike nimekirjast on kustutatud Nõukogude kindralite nimed. Eriti tihedalt võeti teema jutuks juulis ja augustis.
Välisministeeriumi kokkuvõte Eesti ja Saksa sõjaväe meenutamisega seotud Vene artikleist sisaldab ainuüksi augustist 25 sellekohast viidet.
Matsulevitsh nimetab seda kõike „tuntud goebbelslikuks taktikaks“ – süüdistada teisi selles, milles on endal probleeme: „Nagu varas turuplatsil röögib: võtke varas kinni, kuigi ise on see varas.”
Suursaadiku sõnul üllatab teda ikka, kuidas Vene linnade metroojaamadest ja ka Moskvas Novõi Arbati prospektil asuva suure raamatupoe eest võib osta igasugust natslikku kirjandust alates „Mein Kampfist”.