Jumalateenistus
Seekordne jumalateenistus kujunes muusikaliselt erakordselt rikkalikuks, esmalt laulis Toronto Eesti Baptisti Koguduse naistrio — Aime Hanslep, Asta Kaups ja Marika Wilbiks Kaire Hartley klaverisaatel (S. Liddle „Kui armsad on Su hooned“ ja Tom Fettke seatud „Mu Isa kätetöö“). Segakoor Cantate Domino laulis Rosemarie Lindau juhatusel Johan Tamverki „Meil Kristus on aluseks seatud“ ja Peet Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“. Lõpulaulust „Hoia, Jumal, Eestit“ laulis Cantate Domino esimese salmi ja teise rahvas ja koor.
Õp. dr. Andres Taul selgitas mälestamise tähtsust, seostades seda meie 59 aasta taguse sügisese põgenemise ja uue elu alustamisega võõrsil. Kogu edasine tegevus oli rajatud usule ja lootusele, et me kodumaa saab taas vabaks.
Soomepoisid tõrjusid vaenlase rünnakuid koos hõimukaaslastega, pidades viimaseid võitlusi oma maa vaenlase vastu. Kaotati sõpru, oma kõrvalt noori mehi, kelle pildid on teie silmade ees, kõneles õpetaja. Inimene seab mälestusmärke kellegi meenutamiseks. 45 aastat tagasi avati siinne mälestusmärk. Kirik on mälestusmärgiks usule, kuid ka meie elu on teatud mõttes mälestusmärk.
Meie kiriku seinal on hiigelrist, milles on kasutatud Helsingi Mannerheimi kalmistul olevaid motiive. Usupuhastuspühal on rist meie südames — see meenutab Kristuse kannatust ja ristisurma. Täna mõtleme ka igavikku lahkunud soomepoistele.
Mälestuslauluna lauldi „Mälestuspalves ristatud käed, / silme ees noori võitlejaid näed…
Soomepoiste aastapäeva tähistamine
Soomepoiste liikumise 60. aastapäeva tähistati samas jumalateenistuse järel. Kiriku saalis oli üle 130 soomepoisi, nende leski, lapsi, külalisi; varem kirikus esinenud trio ja koori liikmeid. Koosviibimisel osalesid ka kolm Kanadas täiendõppel viibivat Eesti kaitseväe ohvitseri. Külalisi oli mujaltki.
Soome minnes nõudsid sakslased eestlaste väljaandmist, kuid soomlased keeldusid sellest. Tegime kõik, mis suutsime oma maa ja rahva eest; nüüd on Eesti saatus ja tulevik noorte meeste käes. See on ka teie kätes, ütles esimees, osutades Eesti sõjaväelastele.
Peeter Kaupsi klaverisaatel lauldi ühislauluna soomepoiste „Teid me tervitame“, misjärel kaplan Gustav Kutsar ütles söögipalve. Lõunasöögi oli organiseerinud Ene Tamm.
Seejärel tutvustas Paavo Loosberg aastapäeva kõnelejat, van-ltn. Peeter Ivaskit, kes piirivalve- ja mitmete teiste kursuste läbimise järel ühe parima lõpetajana täiendas end Soomes ja spetsialiseerus mereväe erialale.
Van-ltn. Ivaski ettekande teemaks oli Soome ja Eesti sõjaline koostöö lähiminevikus ja see, kuhu pürgime tulevikus.
Soome oli esimene, kes tuli taasvabanenud Eestile appi, andes kuuele ohvitserile sõjalisi teadmisi. Samasuguseid õppevõimalusi on olnud aastate jooksul veelgi. Kursused läbinud mehed teenivad nüüd Eesti Kaitseväe peastaabis ja üksuste ülemaina.
Soome on huvitatud sellest, et Eesti oleks turvaline. Just seetõttu on ta olnud suurim abiline Eesti piirivalvele. Soomest on saadud ka patrull-laevu, mida praegu kasutatakse Eestis väljaõppelaevadena.
Eesti merevägi elab praegu murrangulisel ajajärgul, olles saanud kutse NATOga liitumiseks. See on viinud meie riigi ümberkujunduse ajajärku. Pärast reformi saab Eestist alliansi laevastiku liige, kus on neli miinijahtijat, kaks abilaeva ja kaks patrull-laeva „Ristna“ ja „Suurup“. Isikulises koosseisus on 250 üleajateenijat ja ohvitseri, pluss 200 ajateenijat. Ülesannete hulka kuulub ka merel päästmine ja piirivalve. Organiseerimisel on miinitõrje, kuna Läänemeres on suurel hulgal — kuni 80.000 meremiini.
Siis laulsid Hilda Sepp ja Valve Tali Roman Toi klaverisaatel kolm laulu: Thomsoni „Kannel“, J. Mandre „Kojuminek“ ja E. Purje „Igatsus“. Kohalviibinud heliloojale avaldati tänu meeleolulise laulu eest. P. Kaups juhatas paar rahvusliku sisuga ühislaulu, „Õnne Eesti rand ja saared“ ja „Meil merevood on vabad“, millele järgnesid tervitused.
Esmalt tervitas EV aupeakonsul Laas Leivat, tõstes esile soomepoiste 60-aastast võitlust Eesti rahva tuleviku eest, mida soovitas jätkata. Peetri koguduse juhatuse esindaja Maret Truuvert ütles et soomepoisid on kirikus alati olnud teretulnud ja andis edasi ka õpetajate dr. A. Tauli ja Jaan Tammsalu tervitused. Lõpuks soovis dr. Truuvert, et Jumala õnnistavad käed oleksid soomepoiste ees, kõrval ja nende üle.
Soome Sõjaveteranide Kanada Piiri esindajad Ben Järvenpää ja Sauli Häkkinen meenutasid sõjasündmusi, õnnitlesid juubeli puhul ja ütlesid, et koostööd tuleb jätkata. Soomepoiste Klubi esimehele anti Soome sõjaveteranide laualipp.
Elle Rosenberg ja Reet Marten-Sehr kinnitasid iga soomepoisi rinnale valge roosiõie tänumärgiks eesti koolide ja klubi pikaajalise koostöö eest. Pastor Oskar Puhm oli kooli asutaja ja soomepoiss Edgar Marten kauaaegne koolide juhataja. Kirjalikud tervitused olid Toronto Eesti Majalt ja Toronto Eesti Seltsilt.
Lõppsõnas avaldas P. Loosberg tänu Peetri kirikule, nõukogule ja koorile, samuti ka Toronto Eesti Baptisti koguduse naistriole ja Ene Tammele toidu valmistamise organiseerimise eest. Ta meenutas, et Soomepoiste kooskäimised jätkuvad iga kuu teisel teisipäeval kell 1 päeval Eesti Majas ühes klassiruumis.