Kirjutan täna pikemalt ühest Eesti Kodu huviringist, nimelt käsitööringist, mida on juhendanud Susanna Kolga juba üle 20 aasta.
Iga-sügisene käsitööringi näitemüük toimus tänavu 22. oktoobril. Aasta jooksul kootud, heegeldatud ja õmmeldud kaunid esemed täitsid pika laua, mille ümber käis elav ostmine. Sukki, sokke, mütse, kampsuneid ja paljusid ilusaid tikitud laua- ja seinakaunistusi aina vähenes laua pealt. Mütsidest tuli puudus, telliti juba ette tulevaks aastaks. Hinnad olid mõõdukad, keegi ei nurisenud ja nii kogunes käsitööringi kassasse raha, millest läheb alati osa meie noorte — gaidide, skautide, eesti koolide ja teiste organisatsioonide abistamiseks. Samuti kingitakse tshekk EK raamatukogule uute raamatute ostmiseks ja tihti ollakse abiks ühiskodu suuremate väljaminekute puhul, näit. mööbli, kunstiesemete jne. ostmisel. Käsitööring käib koos esmaspäevaõhtuti ja sääl valmivad kaunid esemed virkade sõrmede all. Eriti tähelepanu äratavad on Eesti maakondade vapid meie esikus. Nende õmblemisega alustas Hilja Aun Eesti Kodusse elama asudes. Nüüd, raamituna, Eesti Kodu esiku seinal, on need nähtaval kõigile sisseastujatele ja tõeliseks tunnustuseks kaugele kodumaale.
Soovime EK käsitööringile õnne edaspidiseks ja virkade näppude edukust, mille tulemusi näeme jälle järgmise aasta müügilaual.
***
26. oktoobril oli EK elanikel võimalus tutvuda äsja Eestist saabunud Peetri koguduse uue abiõpetaja Mart Jaansoniga, kes pidas oma esimese jumalateenistuse Eesti Kodus. Peale teenistust leidis õpetaja aega veel vastata mitmele küsimusele oma tööst ja kodukogudusest Nõos, Tartumaal. Näeme õp Jaansonit jälle meie jõuluõhtul detsembris. Tervituseks ja tänuks anti õpetajale EK roosiaia kolm viimast roosi, mis leidsid õige kodu õp Jaansoni kolmeliikmelises perekonnas.
Ütleme „jällenägemiseni kevadel“ oma Eesti Kodu aiaga — ei ole sääl enam mõnus istuda. Ja roosiaias ei ole enam roose...