Ust ei olnud. Olid aga mustad, peenikesed, pikad, lehvivad ja hõljuvad narmad. Valgust ei olnud: oli hämarus, sillerdus, kutsuvad tulukesed. Olid toolid. Olid lauad, aga mitte valgete laudlinadega, vaid musta- ja oranzhikirjute katete ja õhupallidega. Seintel hüppasid tontide, nõidade ja teiste hirmutegelaste kujud. Igal pool sebis kostümeeritud isikuid. Lava oli kadunud: ees ilutsesid luukered, heinapallid ja kõrvitsad, sügavuses aga ehtne kummituste maja hiirelõksu, piraatide varanduselaeka ja ohtlike kohtadega.


Nii võiks tõesti alustada õudusromaani sissejuhatust või hirmuteatri lavakirjeldust. Lisaks veel vürtsiks laule mardijooksmisest, putukatest, valgest Meeri tallekesest, kurekestest, veerevatest õunakestest, langevatest lehtedest ja ram-sam-sam rütmist. Veel kõditaks publikut tondijutuga, kust kostuks igasuguseid häälitsusi, koputusi, vilistamisi ja karjatusi. Maha rahunedes saaksid enesele meeleheaks valmistada söödava kaelakee, hammustada ainult suu abil vahukommi, mängida bingot, värvida, liimida, meisterdada, kaunistada end kehamaalinguga ja pimesi kinnitada nõiale uus nina. Jätsin kogemata ütlemata, et seda sa saaksid teha ainult kostüümis ja oktoobri lõpus, vanuses 3-6 ning ainult Toronto Eesti Maja kummituste osakonnas.


Loodan, et ma ei saa kurje e-kirju Eesti Maja juhatuselt, kes ise lahkesti aitasid kaasa kummituste levikuks. Eesti Maja on aastalõpus alati väga hõivatud, miks mitte siis ise muuta sisustust! Miks mitte kokku viia Halloween ja mardijooks! Eesti lasteaia lapsevanemad toetasid kahe käega imidzhi muutmist!

30. oktoobril kujunes kõik täpselt nii nagu jutu alguses kirjeldatud. Lasteaia lastevanemate komitee esinaise (musta nõiamütsiga) Anita Saare tervituskõne järel hüüdsid mardipeolised kop-kop-kop ja sees nad olidki lauluga „Laske mardid sisse tulla“. Ausalt öeldes lapsi ma ei näinudki, sisenejateks olid erinevad loomad, super-, jõu-, töö ja ämblikmehed, rida kauneid printsesse, sekka Lumivalgeke, Barbie, paar rüütlit, sõdalast, klouni, liblikat, lepatriinu ja mesilast. Nad kõik laulsid, liikusid ja tantsisid Karlsson katuselt ja Viikingu juhtimisel. Marditondijutu muutis elavaks õhuline tiivuline Ellen, kes pani isegi täiskasvanud hääli tegema.

Enne mardikarnevali veelgi põnevamaks minemist tänas Anita Saar lilleõitega energilisi organisaatoreid: Aili Hutchings — karnevali peakorraldaja; Rick Hutchings — kummituste maja kunstnik, peadekoraator; Stan MacLachlan — Cadbury maiustuste kinkija; peokomitee liikmed — Viivi Piil, Pia Poolsaar ja Anita Kivi-Nippak.

Mardilised tegutsesid aktiivselt ja kaasahaaravalt kõikides tegevusjaamades, liikudes ühest tegevusest teise, abilisteks omad vanemad ja (tundmatuseni muutunud kostüümides) õpetajad. Väga toredad ja eakohased mängud ja tegevused lastele! Kõik lustisid — nii suured kui väikesed!

Peo edukaks kordaminekuks aitas kaasa ka virgutav kontinentaalne hommikueine, mida pakkus Pille Gold koos abilistega, kes olid ka agarad maisiteri röstima. Tänusõnad saali korrastajatele — Juhan Marten koos meeskonnaga; esinemiskava korraldajaile — Ingrid Laar, Anita Saar, Ellen Valter, Piret Osso ja Liina Purje-Lepik.

Kes mardikarnevalile ei jõudnud, jäid põnevast lasteüritusest ilma. Latt on nüüd kõrgele tõstetud, arvasid mitmed vanemad. Aili ja Rick Hutchings valmistasid lastele palju rõõmu, ohverdades palju tunde ja oma tööpäevi karnevali heaks kordaminekuks.

Lõbus mardikarneval oli avalöögiks Toronto Eesti Lasteaia 40. juubeli tähistamisel! Tulge kokku, poisid ja tüdrukud, nüüdsed emad ja isad, meenutamaks lasteaiasõprust! Kohtumiseni jõulupuul ja lasteaia juubelipeol tuleval aastal!

Lasteaed vajab teie toetust!

Tshekk kirjutada: National Estonian Foundation of Canada. Lisada nimi ja aadress.

Annetusi saata:
TES Lasteaed
c/o Katrin Jõgeda
Toronto Estonian Credit Union
958 Broadview Avenue
Toronto, Ontario
M4K 2R6

Annetajate nimed, ilma annetuse suurust märkimata, ilmuvad ajalehes, kui pole teisiti palutud.

Märkmed: