Elery erihuvi on vasakukäelisus, kuna ta ise on sellisena sündinud. Eestis ei ole tehtud küllaldaselt uurimusi selle nähte tekkimisest ja olemusest, samuti ei ole maailmas leitud veel ühist keelt vasakukäelisuse suhtes. Arvatakse, et 10% elanikkonnast kuulub sellesse gruppi, meestel on ülekaal. Ka pärilikkusel on oma osa mängida. Skisofreeniat, alkoholismi, suitsetamist, enesetappe, aga ka erilist andekust esineb sagedamini vasakukäeliste juures, kelle hulka kuuluvad nimed nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo, Picasso, Albert Einstein, Napoleon, Beethoven, Greta Garbo, Elisabeth II, presidendid Bush ja Clinton.
Endistel aegadel peeti seda nähtust kuratliku mõju tulemuseks ja nõuti lastelt ümberõppimist. Nüüdsel ajal seda enam ei propageerita, kuigi suunamist on tehtud. Proovitud on ka võrdkäelisust mõlema jäseme töölepanekuks. Eesti õpetajaskond ei ole küllaldaselt teadlik nendest probleemidest ja Elery loodab, et tema ülikooli lõputöö suudab kasvatusteadlasi sel alal rohkem valgustada.
Teine suurem sündmus oli Vancouveri pensionäride nn. Kuldse Klubi 30. aastapäev 5. novembril Meie Kodus. Lauad leinaküünaldega äsjalahkunud Elmar Leilopi mälestuseks olid Hedy Wisteri poolt Karl Tominga kaasabil sügiseselt dekoreeritud. Ülirohke osavõtt näitas pensionäride kui grupi tugevust meie ühiskonnas. Kogu pärastlõuna programmi juhendas pädevalt Teas Tanner. Ühislaulud, pastor emer. dr. Artur Proosi söögipalve, perenaiste ülirikkalik toidulaud, Edda Andresson Davise ülevaade organisatsiooni 30-aastasest tegevusest olid ettevalmistuseks peakõnelejale.
Selleks oli hiljuti aastasele vahetusprogrammile tulnud Eesti Ühendatud Baptisti Koguduse pastor Jaan Puusaag. Tema ülevaade praegusest Eestist ja meie osast globaalses eestluses oli suurepärane aus analüüs olukorrast. Eriti valusalt jäi meelde väide, et eesti lipp oleks praegu sini-must-roosa. Lektor usub aga kindlasti, et aastakümnete järel taastub „valge“, kui poolesajandiline surve on taandunud. Ta sõnum sügisele järgnevast kevadest Taevariigis oli kohalolijatele väga sobiv lubadus.
Muusikalist osa pakkusid veel Erna ja Herbert Kirves duetiga maja ukse ees kasvavast kasest — jällegi laul meie tunnetele — Erli Lepiku klaverisaatel. Ühislaule toetas meie asendamatu Tarmo Viitre klaveril. Aleks Aaviku luuletuse ja ühise lauluga „Nii ajaratas ringi käib“ lahkuti sellelt meeldivalt kokkutulekult.
8. novembri õhtuks oli uus seltskond Meie Kodus. Seekord oli „jäme ots“ noorte käes. Liisa Suurkask ja Marie Kaul-Rahiman koos „Kilplaste“ rahvatantsurühmaga jagasid meelelahutust ühislaulude ja rahvatantsu abil. Kadripäevana väljakuulutatud õhtul oli vähe maskeerituid. On see jälle meie konventsionaalsus, mis ei luba vallatusi? Osalejaskond oli jaotunud pooleks noorema ja vanema generatsiooni vahel. Vanematega kaasa tulnud mudilased olid ametis oma laua taga paberi, pliiatsite ja kääridega.
Ühislaule saatis trio: kitarristid Aarne Tork ja Anton Suurkask ning Marie Kaul-Rahiman eeslauljana. Külalisena esines noortest naishäältest moodustatud grupp „Leelo“ mag. mus. Terri Johansoni juhtimisel. Tollel õhtul koosnes see viiest häälest (Terri ise, Marie Kaul, Katrin Lohuaru, Mae Mägila ja Vilja Selde), kes esitasid regilaule shamaanitrummi saatel ja valikut maailma repertuaarist. Meie Kodu aulas ülesseatud kohvinurk küpsetistega jagas kehale toitu hingele pakutud programmi kõrval.
Lõpetuseks ettenähtud aeg ei luba pikemalt pillerkaaritada. Noored käed korrastasid aula ja pesid nõud. Üks mõnus õhtu oli jõudnud lõpule. Koduteel saadab täiskuu, mis just oma varjutusest toibunud on, muutes öö heledaks. On lihtsalt hea mõtiskella, et eestlus meie keskel elab edasi.