16. märts oli päev, mil Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜK) pakkus oma arvukale kuulajaskonnale Vancouveri Meie Kodus kahekordse annuse huvitavat teavet.

Pensionile jäänud peaarst dr. Laine Loo on tuntud oma mitmekülgsete kultuuriliste huvide poolest mitte ainult meditsiini vallas. Seekord olid ta käsitlusobjektiks eesti vanasõnad. Kasutatud algmaterjaliks olid hiljuti kodumaalt saadud raamatud: E. Normann — „Valimik eesti vanasõnu“ (1955) ja A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv — „Vanasõna raamat“ (1984).

Kõneleja kirjeldas paljude näidete varal süstemaatiliselt klassifitseeritud vanasõnade olemust. Need kujutavad endast generatsioonide vältel kogutud elutarkuse juhtnööre noortele. Vanasõna on alati tabav rahvaluule lühivorm, sageli allutatud regivärsile oma assonantsi ja alliteratsiooniga. Lause pikkus on enamasti 4—8 sõnaline, sageli allegooriline. Osa vanasõnu on levinud piirkonniti, enamus siiski kogu rahva ulatuses. On neid, mis on tuntud mitmele rahvale. Isegi sumeri savitahvlitel 4000 aastat tagasi leiame tänaseid vanasõnu.

Vanasõnade kogumist alustasid juba 17. sajandil saksa pastorid, kes kasutasid neid oma jutlustes. Gösekeni grammatikas (1660) ja A. Thor Helle grammatikas (1732) on avaldatud 525 vanasõna ja kõnekäändu. F.J. Wiedemanni koguteos (1876) sisaldab üle 4000 vanasõna. 19. saj. lõpul ja 20. algul toimus kogumistöö peamiselt Jakob Hurda ja M.J. Eiseni juhtimisel, mille tulemusena on kirja pandud 130.000 vanasõna. C.R. Jakobsoni ja Mihkel Kampmanni koolilugemike kaudu levisid need rahva hulka.

Nõukogude ajal toimus vanasõnade klassifitseerimine. Lektori loetelu oli arvukas: Jumal; inimeste suhted looduse ja teiste inimestega; lapse ja vanemate vahekord; töö ja virkus; abiellumine; talupojatarkus; pärilikkus; kasvatus; õppimine; kodu; sõprus, heldus; tänu jpm. Dr. Loo illustreeris kõiki teemasid näidetega, mis meenutasid kuulajailegi kunagi kuuldut või kasutatut. Loengut kuulati suure huviga ja lektorile jagati kiidusõnu.

Pärastlõuna teise osa kattis dr. Laine ja kadunud ins. Heino Loo tütar Pille Bunnell, PhD (UC Berkeley), kes möödunud hilissuvel ja sügisel veetis viis kuud Tartus koos abikaasa, Briti Kolumbia ülikooli (UBC) õppejõu dr. David Tait'iga. Pille lahkus päris pisikesena Pärnust kalapaadil Rootsi, sealt hiljem Vancouverisse. Kuigi ta on läbi ja läbi kanadalanna, tunneb ta end sünnilinnas Tartus kodus ja eestlasena. Paeluv ettekanne laitmatus eesti keeles ilma märkmteta näitab, et kõneleja on harjunud esinema kuulajaskonna ees. Ta on ökoloogia ja küberneetika alal rahvusvaheliselt tuntud ning nüüd pühendunud semiootikale — bioloogiliste märkide süsteemide uurimisele erakonsultandina ja UBC õppejõuna.

Tähelepanekud Tartust olid eriti huvitavad. Muuhulgas said kuulajad teada, et ujumisbassein „Aura“ on maailma parim. Muusikalembelise abielupaarina imetlesid nad Eestis kontsertide rohkust ja kõrget taset. Samuti äratas nende tähelepanu eesti naise ilu tänavapildis. Pille pidas loenguid Tartu Ülikooli semiootika professori Kalevi Kulli klassides, kus üliõpilased on tema sõnul avameelsed huvitavates diskussioonides ja laia silmaringiga nagu lääne ülikoolideski. Seevastu Põllumajandusakadeemia, kuhu David suundus, on otse vastand. Hoone ise on nõukogulik: pikad koridorid ja suletud uksed, mille taga istuvad autoriteetsed professorid, kuna tegelikku tööd teevad nooremad õppejõud. Üliõpilased on kuulekad ja passiivsed: huvitav dihhotoomia (järjestikune vasturääkivus — toim.) sama linna noorsoo hulgas!

Pille, kelle huviala on loodus, leiab suurt hingerahuldust metsades ja rabades, mida läbilõike kanadalane kardaks. Sõit Kihnu saarele andis talle ajendi luuletamiseks oma maailmatunnetuse teemal. Vabavärsilises stiilis kirjutatud luuletustes on iga lause nagu pärl pikas ketis. Poetess ise tunnistab, et tal on ainult kaks eestikeelset luuletust, kuna ta sõnavara ei ole küllaldane tunnete avaldamiseks, mida ta aga inglise keeles meisterlikult teeb.

Nii sai teoks esmakordselt EKÜK loenguteajaloos ema-tütre koosesinemine. Lahkuti rikastatuna kõigest kuuldust ja loodetakse sellisele kaastööle tulevikus.

Märkmed: