Huvitav loeng ballaadi teemal 17. veebruaril 2002 pakkus Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜK) Vancouveri Meie Kodus ühe Viimase aja erudeerituma loengu. UBC professor dr. Thomas Salumetsa vahendusel oli lektoriks dotsent dr. Arne Merilai Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule osakonnast. Ta on ka ise luuletaja. Hetkel on ta University of California (Berkeley) filosoofia osakonnas „Fulbright scholarship'i“ teadur.

Ettekande teemaks oli valitud ballaad, eriti eesti oma. See on olnud dr. Merilai huviala, kuna ka tema doktoriväitekiri käsitleb seda. Ballaadis avaldub euroopaliku vaimu alus. See tekkis keskajal Prantsusmaal „Provence'i“ rahvalauluna, mille mõju tungis ka meie rahvaluulesse, sealt hiljem kunstluulesse.

Ballaadis on eristatav lüroeepiline süntees, koosnedes lüürilisest, eepilisest ja dramaatilisest osast. Eesti kunstluulesse tõi ballaadi Kreutzwald, mis hiljem Marie Underi loomingus jõudis oma kõrgtasemele. Jagamis leiame 133 luuletaja nimed, kellest arvukad on kasutanud ballaadivormi.

Kirjandusteoreetikuna on dr. Merilai väga pädev, ta valemid ja skeemid nõuavad tavainimeselt aga suurt kontsentratsiooni kõige jälgimiseks. Kui seni olime suhtunud lüürikasse, ka ballaadi kui tunnete tallermaasse, siis nüüd oleme seostatud mõistuse ja analüüsiga. Oli huvitav, et saime jälle sundida oma mõttekäiku kõrgematesse sfääridesse igapäevasusest. Kulub ära!

Märkmed: