27. oktoober oli eriline päev Vancouveri eestlaskonnale: jõudis siia ju eesti hinnatuim meeste kammerkoor Revalia, kes oli oma Põhja-Ameerika ringsõidul. See on kvaliteetse häälematerjaliga umbes kolmekümneliikmeline koor, kes jälgis tähelepanelikult oma juhti Hirvo Survat. Käeviipest aitas, et panna mehi laulma või vaikima.

Viimase kohani täidetud Peetri kirik andis akustiliselt kõike, mida kõrv soovis. Võib-olla mõni torises, et pühakojas käib pillerkaar. Olen aga veendunud, et Taevaisa, kes kellelegi ei keelanud rõõmu, oli sellega täies nõus, et Tema toas toimus nii palju ilusat.

Huvitavalt koostatud programm haaras nii eesti kui internatsionaalset muusikat, sakraalset ja ilmalikku. Kui me tavaliselt kirikus ei plaksuta, siis seekord see ei lugenud. Kuulajaskond tahtis näidata oma rahulolu, mis kontserdi lõppedes kujunes püsti seistes aplodeerimiseks.

Koori siinviibimist toetas ka haruldane päikeseküllane sügisilm, mis võimaldas meestel näha meie linna ja ümbruse ilu vee ja lumiste mägedega. Eesti tasandilise maastikuga harjunutele torkas see kindlasti silma. Taevalaotuses toimuv kuuvarjutus andis sobiva fooni Tuudur Vettiku tuntud laulule „Kuu“.

Kontserdile järgnevas rikkalikus kohvilauas jätkus tutvumine ja keskustelu. Oli näha mitmete rahvuste esindajaid, viimaste hulgas indiaanlane, kes ilmselt nautis kuuldavat.

Vancouverist lahkus koor jälle üle Seattle’i Portlandi, kust algas kojusõit Eestisse. Suurim tänu kodumaa vendadele kauni külakosti eest!

Märkmed: