Avatseremoonia oli pidulik. Suurlaagri patrooni, Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli tervituse laagrilistele luges ette pr. Ingrid Rüütel. President soovis laagrilistele toredaid laagripäevi ja soovitas mitte ühelegi päevale teha hinnaalandust, sest talvel õpitu tahab laagris kinnitamist. Samuti mainis president oma läkituses, et laager on just see koht, kus uut sõpra tõeliselt tundma õppida ja leida kinnitust ühise skautliku maailmavaate vajalikkusele.
Avatseremoonia lõpus moodustasid laagrilised maailmakaardi, kasutatades selleks eri värvi kaelarätte. Loodud maailmakaart jäädvustati pildile üle laagri lennanud helikopterilt. President Rüütel jõudis ise suurlaagrisse avapäeva pärastlõunal ning tegi koos suurlaagri juhi Siimon Haameri, Eesti Gaidide Liidu peagaidi Triinu Sagori ja Eesti Skautide Ühingu peaskaudi Kristjan Pommiga ringkäigu laagris, kohtudes nii laagrisse saabunud Eesti skaudi- ja gaidiüksuste kui ka välisriikide esindustega ning sealhulgas ka laagris osalevate välis eesti
skaudi- ja gaidijuhtidega. President tegi laagrile ka kingituse ning presidendi portree leiab koha Tagametsa skautliku püsilaagri Jahilossis.
Laagri poolt sai president kaasa kadakase rännusaua.
Laupäeva õhtuks oli enamus laagrilisi juba Tagametsa kohale jõudnud, et üles panna telgid ja end eelolevaks nädalaseks laagriks mõnusalt sisse seada ning õhtustelt lõkkeõhtutelt kostis nii eesti-, inglis-, prantsus- kui ka kreekakeelseid laule.
Pühapäeva õhtul koguneti esimesele suurlõkkele, et laulda laagrilaule ja teha lõkkenalju. Suurlõkke teeb eriliseks see, et lõkketuli põleb parvel, mis ujub laagriala läbiva Saarjõe paisjärvel.
Edasiste laagripäevade tegevuste hulka mahtusid nii erinevad matkad, meisterdamis- ja käsitööpunktid, spordivõistlused, erinevate maade tantsudest koosnev öötantsupidu, lõkkeõhtud jm. Laagrilised on jaotatud kaheksasse all laagrisse, mis kannavad kontinentide või maailmajagude nimetusi.
Laagri külalistepäeval, 27. juulil oli laager avatud kõigile külalistele ja lapsevanematele. Külalistepäeval viibis laagris ka Riigikogu esimees Ene Ergma. Toimusid erinevad tegevused ja avati ka Tagametsast algav matkarada.
Suurlaagri korraldamine sai teoks tänu enam kui 100 vabatahtliku skaudi- ja gaidijuhi panusele, kes möödunud kahe aasta jooksul nägid vaeva, et rahvusvaheline suurüritus hästi õnnestuks. Suureks väljakutseks oli nii suurlaagri toitlustamise, tehnilise korralduse kui ka tegevuse
organiseerimine. Olulisel kohal oli ka laagriliste turvalisuse tagamine, milleks on laagri julgeoleku meeskonda kaasatud ka Estonian Disaster Relief Team.
Üritust on püütud läbi viia võimalikult keskkonnasäästlikult.
Laagri suuremateks toetajateks on Haridus- ja
Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Ragn Sells ja lisaks veel mitmed fondid, organisatsioonid ja ettevõtted. Erineva tehnilise varustusega toetab laagrit
ka Eesti Kaitsevägi. Ingrid Kütt teatab e-maili teel laagrist, et kõik Kanada noored jõudsid kenasti kohale ja on ennast hästi sisse seadnud. Ta kinnitab, et süüa antakse palju, eriti olevat maitsenud kõigile napoleoni kook. Unustamatuks ja väga emotsionaalseks elamuseks oli jumalateenistus Metsakirikus.
Lähemalt lubatakse kõigest kirjutada edaspidi.
Siit veel fotogalerii Suurlaagist http://www.pilt.ee/view/509838...