Euroopa Keskpank Frankfurdis.
Foto: Aino Siebert
Foto: Aino Siebert
Viis aastat peale ühisraha euro käibeletulekut pole aga paljud rahul. Aina suurem hulk kodanikke leiab, et euro on teinud nende riikide majandustele rohkem kahju kui kasu. Ajalehe Le Parisien uurimuse kohaselt on 30 kõige levinuma toidu- ja tarbekauba hinnad kasvanud 5 aastaga 80%. Sakslaste hinnangul on igapäevaste tarbekaupade hinnad tõusnud umbes 50%. Ka äsja europiirkonnaga liitunud Sloveeniast on kuulda ainult vihast nurinat. Ent Euroopa Komisjoni arvates on tegemist lihtsalt „vigase arusaamisega inflatsioonist”. „Inflatsiooni tase pole mõnedes riikides kunagi olnud nii madal,” nentis rahandusvolinik Joaquim Almunia.
Euroopa Keskpank (EKP)
Selleks, et rahapoliitikast aru saada, tasub külastada Frankfurdis Mainis ääres asuvat Euroopa Keskpanka.
Heidelbergi tudengid Kadri Petersoni juhtimisel oli esimene eestikeelne grupp, kes saabus tuulisel jaanuaripäeval uudistama Euroopa juhtivat finantsasutust, mis võttis juunis 1998 üle oma eelkäija, Euroopa Rahainstituudi kohustused. Rühma võttis vastu juba kolm aastat pangas õigusnõunikuna töötav Andres Tupits, kes selgitas grupile EKP struktuure ja ülesandeid.
EKP on riigiülene institutsioon ja iseseisev juriidiline isik. Siin töötavad inimesed kõigist EL-i liikmesriikidest, panga presidendiks on prantslane Jean-Claude Trichet, kes vahetas välja hollandlase Wim Duisenbergi. „Ei ole sugugi mõeldamatu,” ütles Andres Tupits, „et ühel päeval juhib panka ka eestlane.” Kui momendil üürib EKP oma personalile Frankfurdi kesklinnas kolme kõrghoonet, siis 4 aasta pärast peaks valmima uus alaline peahoone linna idaosas.
Eurosüsteemiga seotud ülesannete täitmisel peab EKP olema sõltumatu, tal on tõhusa rahapoliitika teostamiseks kõik vajalikud vahendid. EKP otsustusorganiks on nõukogu, kes on volitatud võtma vastu eurosüsteemi strateegiliselt kõige olulisemaid otsusi. Nõukogu koosneb panga juhatuse liikmetest ja euroala riikide keskpankade presidentidest ning ta on kohustatud avalikkusele oma tööst aru andma.
Euroopa majanduslik lõimumine
Mõte luua Euroopas majandus- ja rahaliit tekkis a 1952, kui kuue Euroopa liigi juhid asutasid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse. Kuus aastat hiljem loodi juba Euroopa Majandusühendus ja Aatomienergiaühendus. Tugevnenud võrgustikust moodustatigi hiljem Euroopa Ühendus ja Maastrichti lepingu allkirjastamise järel 1993 Euroopa Liit (EL), mille liikmeks sai Eesti a. 2004. Tingimusi, mida tuleb EL-i astumiseks täita, nimetatakse Kopenhaageni kriteeriumideks. Nende kohaselt peavad liikmesriikides olema tagatud stabiilsed institutsioonid, mis kindlustavad demokraatia ja toimiva turumajanduse.
Et 1970-ndate algul muutusid vahetuskursid ebastabiilseks ning pärast naftakriisi algas üleilmne majanduslangus, nurjusid esimesed katsed luua Euroopa majandus- ja rahaliit. 15 a. hiljem tõusis idee taas päevakorda ja see krooniti ühtse Euroopa ühisturu aktiga. Mõisteti ka ühisraha olulisust.
1999. a. alustati vahetuskursside kindlaksmääramisega, rahapoliitika ainupädevuse üleandmisega EKP-le ja ühisraha kasutuselevõtuga.
EKP rahapoliitika ja TARGET
Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus. Selleks peab EKP mõjutama rahaturu tingimusi ja selle kaudu ka lühiajaliste intressimäärade taset. Hinnastabiilsus tähendab euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu alla 2%. Samuti on tipp-panga kohustus tagada piisav kõikumisvahemik deflatsiooniriski vältimiseks, stabiliseerida inflatsiooniootusi ning aidata vähendada kõikumisi majandusarengus. TARGET on üle-euroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste süsteem, mis aitab arveldada eurodes.
Eesti ja EKP
Eestis ei ole siiani eurot veel kasutusele võetud. Seda ei võimalda 6%-line inflatsioon; sisselaenatud raha on investeeritud asjadesse, millel pole püsivat väärtust. Andres Tupits peatus lähemalt ka Eestis rakendataval valuutakomitee süsteemil ning tõi välja selle peamised erinevused võrreldes EKP rahapoliitikaga.
Alaliselt töötab EKP-s 10 eestlast, lisaks veel Eesti Panga lähetatud spetsialistid.
Küsimusele, kas eestlaste hirm euro ees on põhjendatud, vastas hr. Tupits, et juba praegu tõusevad hinnad Eestis kiirelt. Ta lisas, et kuigi paljudele tundub, nagu oleks hinnatõus eurotsoonis üleüldine, on toidu- ja tarbekaupade hinnatõusu kõrval täheldatav mitmete teenuste hindade langus.
Hiljuti valmis ka eestikeelne infomaterjal, millega saate tutvuda võrgulehel www.ecb.int