Viiu Härm „Õhuaken“. Varrak, 2004.
Luuletaja ja näitleja Viiu Härmi teine romaan. Kui tema esimese romaani „Duubel kaks“ noor peategelane Leena käib läbi eneseavastusliku tee tõelise armastuse mõistmiseni, siis „Õhuakna“ 20-aastasel Riinel tuleb füüsiliste ja hingeliste katsumuste kaudu selgitada oma suhted elu ja surmaga. Tegevuspaik on tuberkuloosihaigla. Sattudes sinna pikaks ajaks, puutub ta kokku elu varjupoolega. Saatuslikud sündmused lähedaseks saanud haiglakaaslaste elus viivad Riine üha kaugemale tema senisest keskkonnast – teatrikoolist ja sõpradest. Viimaks tuleb tal endalgi seista vastamisi surmaga. Millised on noore inimese jõuvarud? Suudab ta tulla tagasi? Pääseb ta haiglaseinte vahelt uuesti välja? Mis on Riines nüüd teisiti? On rängad kogemused teda rikastanud või vastupidi, lootusetult maadligi surunud? Romaanis „Õhuaken“ võime psühholoogilise tõepärasusega jälgida tema heitlusi.
Wabariigi poisipõlv. Eesti Päevaleht, 2004.
Kultuurilooliselt unikaalne fotokogu, mis annab pildi sellest, mida ja kuidas nägi Eestit vaevalt kümnendal riiklusaastal üks sõbralik välismaalane.
Fotode autoriks on Soome Vabariigi suursaadik Eestis Aarne Wuorimaa, kes aastatel 1928-1933 siinset elu fotodele jäädvustas.
Käesolev valik fotosid annabki läbilõike sellest, kus ja kuidas Aarne Wuorimaa Soome suursaadikuna Eestis otsis vastust küsimusele „kes nad on ja mida teevad?“. Fotode toetuseks on valitud väljavõtteid Eesti riiklikust statistikast („Eesti arvudes 1920-1935“, Riigi Statistika Keskbüroo, Tallinn 1937), mis oli siis ja on nüüdki olulisim kättesaadav abivahend Eestimaa fassaadi taha nägemisel.
„Wabariigi poisipõlv“ sisaldab omajagu huumorit ja irooniat, ennekõike aga võimaldab näha ja mõista meie riigi värvikirevat ajalugu. Fotoallkirjad ei ole üksnes pilti kommenteerivat laadi, vaid jutustavad meile oma faktirohke loo elust Eestis just sellisena nagu see oli.
Pildiallkirjad eesti, soome ja inglise keeles.
Peeter Mudist. Koostanud Liina Kulles. Aasta Raamat OÜ, 2004.
Raamatus on ülevaade Peeter Mudisti elust ja loomingust ning valik tema tekste aastatest 1977-2000. Illustreeritud. Eesti ja inglise keeles.
Eesti rahva rõiva ilu. Varrak, 2004.
Fotoalbum, mille piltidel olevad inimesed on pildistatud 20. saj. viimastel aastatel, seljas rõivad, mille sarnaseid kandsid nende esivanemad 100-200 aastat tagasi.
Fred Jüssi – Ajamustrid. Pilgrim, 2003.
Maja, kus kunagi elati, ei ole päriselt tühi. Ta varjab saladusi ja hoiab mälestusi. Vanade majade varal loob aeg nähtavaid ja nähtamatuid mustreid – ajamustreid.
Siin raamatus on näha ja lugeda loodusesõbra Fred Jüssi pildistatud ja kirjeldatud ajamustrid.
Jüri Arrak — Võsa, aas ja mägi. Ilmamaa, 2003.
Jüri Arrak kuulub nende kunstnike hulka, kelle nimi ei vaja tutvustamist ka väljaspool kunstiringkondi. Käesolev raamat toob meieni Jüri Arraku kirjatööd, mis artiklitena varem siin-seal ajakirjanduses avaldatud ja niimoodi ühtekokku panduna toovad selgesti välja autori kreedo kunstniku ja inimesena. Teemade ring ei ole lai ja selle võiks kokku võtta ülilihtsalt – kunsti ja kunstniku roll ning nende väärtustamine ühiskonnas. Autorit sunnib tihtipeale haarama sulge südamevalu kunsti sisutühjuse ja mõttetuse pärast tänapäeva maailmas, kus kunsti sildi all saab teha peaaegu kõike. Niiviisi kaobki kunsti põhiline mõte – olla inimkonnale vahendiks Jumala tunnetamise teel. Kogumiku pealkirjas sisalduvad võsa, aas ja mägi sümboliseerivad erinevaid etappe kunstniku kui ränduri elu- ja loometeel. Religiooni ja eetika mäeni jõudmine peaks autori sõnul olema kunstniku kõige tagasihoidlikum eesmärk.
Raamatut kaunistavad 36 Jüri Arraku joonistust.
Erik Tohvri — Lepavere mõis. Varrak, 2004.
Lepavere külas on elu soikunud, noored ammu linna kolinud ja kohale jäänud vaid eakad inimesed. Mõis, kunagine koolimaja, seisab juba 18 aastat tühjalt ja laguneb. Ootamatult saabub oma esiisade mõisa kunagiste parunite Saksamaal elav järeltulija ning talle hakkavad Lepavere loodus ja vaikus meeldima. Mees ostabki mõisa ära ja hakkab sinna rajama välismaa vanuritele puhkekodu. Selle tegevuse käigus tekivad sakslasel kontaktid kohalike elanikega ning sünnib ridamisi nii koomilisi kui traagilisi situatsioone.
Erik Tohvri — Tants läbi rukki. Varrak, 2003.
Kui Erik Tohvri eelmiste romaanide „Kollaste lehtede aegu“ ja „Kasevälja“ tegevus toimub maal, siis „Tants läbi rukki“ viib meid linna. Peategelane, ettevõtte noor ja perspektiivikas juht, puutub kokku kõigi praeguse aja probleemidega. Kirev ja vastuoluline aeg, kus paljud ammused põhiväärtused kõrvale heidetakse, põhjapanevaid otsuseid tehakse ülepeakaela ega osata vahet teha olulise ja ebaolulise vahel, ei jäta mõju avaldamata ka peategelase elule ja käekäigule.
„Tants läbi rukki“ leidis äramärkimist 2002. a romaanivõistlusel.
Erik Tohvri – Kaksikelu. Eesti Raamat, 2003.
Romaanis on kujutatud kahe sõbra elukäiku, mis alguses on õige sarnane – mõlemad noormehed lõpetavad ehitustehnikumi, pärast sõjakooli saavad Eesti armee ohvitserideks ja põgenevad koos 1941. aastal Punaarmeest tagasi Eestisse. Sõjakeerises satub üks neist üle mere Rootsi, teine jääb küll kodumaale, kuid peab end aastaid varjama, salgama eelnevat elukäiku, et mitte sattuda KGB kätte. Kuidas nende nii sarnaste meeste elu edaspidi kujuneb, sellele romaani sündmustik keskendubki.
Erik Tohvri — Kollaste lehtede aegu. Varrak, 2002.
Romaani peategelane Pärtel on täiesti oma pearaamatupidaja ametile pühendunud, kuni ühel päeval on käes pensionileminek. Ent mees ei jää kauaks põdema kõrvaletõrjutuse tunnet, vaid leiab, küll valu ja vaevaga ning suuresti abikaasa toel, uue ja sugugi mitte vähem rahuldust pakkuva elamisviisi. Et lugu rullub lahti tänapäeva maaelu taustal, kerkivad üles ka mitmed maaelu probleemid. Jutustaja suunurgas on seejuures elutark muie, nagu kollaste lehtede ajal kohane.