Traditsiooniline EV Aupeakonsulaadi uusaastavastuvõtt Toronto Eesti Maja kristallsaalis möödus tavapärases südamlikus õhkkonnas, kus edastati tervitusi ja jagati toetust aupeakonsulaadi tööks ning sooviti üksteisele head uut aastat.

Teadustaja rollis oli, nagu eelmistelgi aastatel, Jaan Lepp, avades ürituse ja andes avapalveks sõna peapiiskop dr. Andres Taulile. Peapiiskop mõtiskles kristlikust suundumusest — kristlane ei suhtu ükskõiksusega, ta on teadlik ajast ja meile avanevatest võimalustest, mis on Jumala kingitus ning mis ootavad, et me neid õigesti kasutaksime.

Avatervituse ütles EV Ottawa Suursaatkonna asjur Rasmus Lumi, tänades Laas ja Ellen Leivatit ning Thomas Heinsood suurepärase töö eest aupeakonsulaadis, märkides, et üle maailma on 108 aukonsulit, kes aitavad Eesti mõtetel ja kätel ulatuda üle maailma laiali. Ta soovis, et aupeakonsulaat töötaks Torontos veel aastasadu!

Järgnevalt kõneles Jaan Lepp möödunud 2008. aastast, mil tähistasime EV 90. aastapäeva. Ta peatus mõnedel ajaloolistel sündmustel Vabadussõja ajast, mainis ka filmi „Detsembrikuumus“, mis hiljuti esilinastus nii kodumaal kui siin Torontos. Avaldas lootust, et käesoleval aastal avatakse kodumaal Vabadussõja võidusammas.

Järgnesid aupeakonsulaadi toetajate tervitused.

Esmalt astus rahva ette Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask, mõtiskledes, miks me täna siin koos oleme? Et austada Eesti Vabariiki ja tema esindajaid — seda teeme alati. Et soovida üksteisele head uut aastat — loomulikult! Et arutada tuleviku ja mineviku tegevust — sageli saab siin tehtud rohkem ja intensiivsemaid plaane kui muul ajal!

Hr. Kittask põimis oma tervitusse mõtteid ka EV president Toomas Hendrik Ilvese uusaastakõnest. Ta kõneles ka suurtest ettevõtmistest, mis seisavad siinse eesti ühiskonna ees. Tervitas ka Raoul Langveed, kes asendab kpt. Ülo Isbergi aastaks Eesti Maja mänedzheri ametikohal. Rääkis veel suvel toimuvast ESTO-st Münsteris ja üldlaulupeost Tallinnas ning ühisreisi plaanidest, teatades, et EKN-i kaudu saab osta ESTO passe. A. Kittask tänas ka EKN-i nimel kõiki üksikisikuid ja organisatsioone, kes on toetanud tegevuse läbiviimist, samuti Estore’i kundesid. Eestluse viljelemine pole sugugi lõpule jõudnud! Hoiame ühte, oleme toeks oma rahvale, ütles kõneleja.

Toronto Eesti Ühispanga nimel tervitas nõukogu esimees Toomas Marley, kes oli samuti inspireeritud EV president T. H. Ilvese uusaastakõnest. Kõneleja rääkis Eestist ja majanduskasvu tagasilöökidest, märkides, et praegune olukord seab palju uusi väljakutseid. Siiski, iseseisev Eesti on rajatud tugevale alusele; varasemad otsused ühineda EL-i ja NATO-ga kannavad nüüd vilja. T. Marley rääkis ka lühidalt Toronto Eesti Maja uutest plaanidest ja Toronto Eesti Ühispangast, mis on olnud alustalaks ühiskondlikule tegevusele; ka tuleviku projektidele pannakse ikka õlg alla, kuna tulevik on ühine. Ta hindas väga konsulaadi tööd.

Eesti Abistamiskomitee Kanadas nimel võttis sõna Tarvo Toomes, kes rääkis, et alati on püütud luua ühiskonda, mis oleks korrektne, kuid need katsed on ebaõnnestunud. Ühiskonna algrakukene on inimene, kes ei ole alati perfektne. On töökaid, kaastundlikke inimesi, aga samuti vargaid, röövleid.

Kõneleja märkis veel, et kahjuks elame ajastul, kus kristlikud põhimõted on sattunud rünnaku alla. Ta avaldas veendumust, et Eesti Vabariik püsib, kuniks peetakse au sees põhimõtteid, millele demokraatia on rajatud. Ta soovis konsulaadile palju jõudu ja püsivust.

Eesti Majandusklubi poolt tervitas esimees Eneri Taul, tutvustades majandusklubi, mille koosviibimistele on kõik teretulnud. Aupeakonsulaadi kõrval on üle aastate ikka toetatud ka Eesti täienduskoole, nii kutsus E. Taul ette koolide esindaja Edgar Marteni, andes talle toetusümbriku.

Oma tänusõnas mainis hr. Marten, et nii paljud inimesed on seotud täienduskoolidega; ja et kui uue aasta esimesel päeval läheb hästi, siis kindlasti terve aasta ka! Käesolev aasta on Eesti kooli 60. juubeli aasta; ta kutsus kõiki juubelipidustustele 28. veebruaril.

Kolonel Tõnis Nõmmik rääkis Kanada toetusest Eesti Kaitseväele aastate jooksul, tänades kõiki, kes on siin kaitseväelasi ja Kaitseministeeriumi ametnikke vastu võtnud ja aidanud.

Seejärel astus kõnepulti kpt. Ülo Isberg, tervitades Toronto Eesti Seltsi, Eesti Ohvitseridekogu Kanadas ja Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas nimel. Ta tänas aupeakonsulaati ja selle töötajaid, märkides, et on seitsme aasta jooksul Eesti Maja mänedzherina näinud iga päev, kuidas nad töötavad Eesti nimel. Nüüd lähen ma Eesti tegevteenistusse, et kaitsta Eesti huvisid, aga siin kaitsevad Eesti huvisid iga päev Laas, Ellen ja Toomas, märkis Ü. Isberg.

Eesti Kunstnike Koondis Torontos nimel tervitas president Mai Järve, tänades kõiki, kes külastasid möödunud aastal EKKT näitusi, mida oli neli. Sel aastal toimub arvatavasti üks näitus Torontos ja ka Ottawas.

Erika ja Osvald Timmase Fondi nimel tervitas esindaja Toomas Saar.

Veel tervitas Andres Raudsepp, ja olidki sõnavõtud läbi.

Algas meelelahutuslik osa, mida seekord ilmestas ansambel Jaaniku, mis on koos laulnud juba 30 aastat. Laulugrupp koosneb õdedest ja lähematest hõimlastest; esinetud on erinevates paikades üle Põhja-Ameerika, peamiselt lauldakse regivärsse ja rahvalaule. Jaaniku esines järgmises koosseisus: Leena Tiismann, Talvi Maimets, Anu Sepp, Linda Norheim-Brookes, Liisa Norheim-Kiik ja Ilo Maimets. Üht laulu — Rene Eespere „Head uut aastat“ — saatis klaveril Eesti Muusikaakadeemias komponeerimist õppiv Riho Maimets, kes palus kõikidel refrääni kaasa laulda, mida saalisviibiv rahvas ka tegi.

Lõpetuseks esines sõnavõtuga aupeakonsul Laas Leivat, tänades lauljaid ja kinnitades, et see esinemine andis tänasele koosviibimisele palju juurde. Ta tänas ka Eesti Sihtkapitali Kanadas, mis aitas sponsoreerida ürituse catering’i.

Kõneldes lõppenud aasta tähtsamatest sündmustest märkis aupeakonsul, et konsulaadi tähtsaimaks sündmuseks oli auasekonsul Thomas Heinsoo ja tema abikaasa Kristiina pere suurenemine — neile sündis novembris poeg Jakob. 39-päevane pisipoiss viibis ka ise vastuvõtul.

Aupeakonsuli sõnavõtt oli mõnusalt humoorikas, kus ei puudunud traditsioonilised naljalood, mida saalitäis rahvast rõõmuga nautis. L. Leivat tänas kõiki toetajaid ning kokkutulnuid, soovis kõigile õnne ja edu uueks aastaks ja koosviibimise ametlik osa oligi sellega lõppenud, aga seltskondlik osa jätkus veel mõnda aega.

Märkmed: