1. jaanuari pealelõunal tulevad traditsiooniliselt Toronto Eesti Majja kokku paljud siinse eestlaskonna ning organisatsioonide esindajad, et avaldada tänu Eesti Vabariigi Aukonsulaadi Torontos tööle. Nii ka tänavu. Shampanjaklaasi ja suupistete juures mööduvad need tunnid igati meeldivalt — sõnavõtte kuulates, omavahel vesteldes ja mõtteid vahetades.
Teadustaja ülesannetes oli Ain Söödor, kes tegi seda väga elegantselt ja humoorikalt.
Ta andis esmalt sõna peapiiskop Udo Petersoole, kes märkis, et kui palju kordi oleme siin saalis 1. jaanuaril kokku saanud, südameis parimad soovid konsulaadile ja eesti rahvale. Aasta 2004 tuletab meile meelde ka 60 aasta taguseid sündmusi: sügisel 1944 olid paljud siinviibijad arvatavasti kas paadiga või vankriga kuhugi teel. Ajad on aga muutunud. Jumal annab meile asju, mida me südames loodame ja palume, ütles peapiiskop. Üheks südameasjaks on kindlasti kõigil kodumaa saatus. Kõneleja märkis, et me kõik teame aupeakonsul Laas Leivati, samuti paljude teiste pikaajalist sõnalist võitlust kodumaa eest, mis on vilja kandnud. Samuti märkis ta kõikide siinsete organisatsioonide — mis on kõik rahvuslikud — tähtsust.
EKNi esimees Avo Kittask kõneles, et lõppev aasta on toonud kindlasti nii rõõmsaid kui kurbi mälestusi; ja aasta pärast, kui oleme taas siin koos, mida me siis meenutame? Oleme siis ära käinud Estol Riias ja üldlaulupeol Tallinnas... Ka tema märkis, et käesoleval aastal möödub 60 aastat, kui toimus suur põgenemine kodumaalt, mille meenutuseks tuleb suvel Tallinnas sümboolne laevasõit. Kõneleja mainis ka, et eestlus on üles ehitatud üksteise toetamisele, mida ka siinsed organisatsioonid igati teevad. Eestlaskond Kanadas on tugevnenud, kui vaadata järelkasvu eesti lasteaias ja koolides, nii et eestluse kadumist siin küll karta ei ole. Ta andis konsulaadile üle ka toetusümbriku EKNi poolt.
Järgmiseks kõnelejaks ja toetusümbriku üleandjaks oli Toronto Eesti Ühispanga nimel Peeter Einola, kes kõneles aupeakonsulaadi töö muutumisest läbi aegade, rääkides ka Toronto Eesti Ühispanga peatsetest aastapäevaüritustest, kutsudes kõiki neil osalema.
Eesti Abistamiskomitee Kanadas nimel kõneles ja andis toetuse Tarvo Toomes, kes kõneles kommunismi kuritegudest ja sellest, et Venemaa pole näidanud initsiatiivi maksta nende ohvritele mingit kompensatsiooni, märkides, et Eesti diplomaatidel on ees suur tööväli, et muuta ajaloo moonutamist ja nõuda kommunismi veretöö ohvrite järeltulijatele hüvitist.
Eesti Majandusklubi Kanadas esimees Arvo Vahtra tervitas kõiki ja andis konsulaadile klubi poolt ümbriku, kutsudes seejärel ette klubi juhatuse liikme Guido Laikve, kellel oli üle anda veel kaks ümbrikku.Ta märkis, et klubi on alati soovinud toetada eesti tegevust ning ka klubil on praegu otsekui ärkamisaeg, tuues sellesse uut elu ja uut tahet. On toimunud mitu koosviibimist ja kohtumist noorte ettevõtjatega, eesmärgiks panna käima networking ehk üksteise aitamine. Ülejäänud kaks ümbrikku majandusklubi poolt olid täienduskoolidele ja Eesti Majale.
Koolide poolt võttis sõna endine juhataja Edgar Marten, rääkides lühidalt kooli umbes 50-liikmelise koori minekust laulupeole, tänades kõiki annetajaid, kes on avanud oma südame, soovides, et eestlus kestaks läbi aegade.
Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Kanadas ja Eesti Ohvitseridekogu Kanadas nimel tervitas kol.-ltn. Ülo Tamre, kes mainis, et meie kõigi eesmärk on toetada eesti organisatsioone Kanadas, aga ka Eesti noori — gaide, skaute jt. Ta soovis kõigi endiste sõjameeste nimel head uut aastat ja andis konsulaadile üle toetusümbriku.
Eesti Kunstnike Koondise Kanadas nimel tervitas selle president Mai Järve, soovides jõudu ja tervist kõigiks ettevõtmisteks, tänades konsulaati väga tähtsa ja väärtusliku töö eest ning andis üle ümbriku.
Seejärel võttis sõna majandusklubi noorterühma esimees Uno Jaason, kes kõneles samuti majandusklubi suurest ülesandest: klubi noorendamise läbiviimisest. See ei tähenda aga, et klubisse oodatakse ainult noori, vaid kõiki, märkis kõneleja, avaldades lootust edaspidi kõiki klubi koosolekutel näha.
Hiidlaste Seltsi esinaine Tamara Norheim-Lehela märkis, et tal on siiralt hea meel seda toredat organisatsiooni esindada. Ta kiitis tublit tööd, mida teevad aupeakonsul ja teised konsulaadi töötajad, andes üle ümbriku.
Teadustaja Ain Söödor tänas konsulaadi nimel kõiki sõnavõtjaid ning lõbustas kohalolijaid ühe naljaga. Eesti Rahvusteatri esindajana oli ka temal üks ümbrik üle anda, märkides, et annab selle rahvusteatri ühele kandvamale jõule Laas Leivatile, kes on ka aupeakonsul.
Ja viimane sõna oligi aupeakonsulil, kes märkis, et Toronto aupeakonsulaat on Eesti välisesindustest maailmas oma töömahu poolest kolmandal kohal. Ta soovitas kõigil, kel on plaanis suvel Eestisse sõita ja ei ole veel Eesti passi, varakult sooviavaldus sisse anda või siis viisat vormistama tulla, kuna mida aeg edasi, seda kiiremaks sellega läheb. Näiteks enne jõulupühi oli konsulaadis lausa järjekord, kuna nii mõnedki soovisid pühadeks Eestisse sõita.
Keegi kunagi ütles, et pole vaja Eestis olla, et Eestit südames kanda, jätkas Laas Leivat, kinnitades, et meie väikese „külana“ siin teeme seda suure uhkuse ja hea meelega. Ta jutustas ka ühe nalja ning lõpetuseks tänas kõiki, kes toetasid ja kohale tulid. „Vaadates lõppenud aastale oli meie esinduse silmis kõige tähtsam sündmus aseaupeakonsul Thomas Heinsoo ja Kristiina Isotamme abiellumine,“ ütles Laas Leivat, misjärel noort abielupaari tervitati aplausiga.
Lõpetuseks luges Ain Söödor ette mõned sõnad Eesti peaminister Juhan Partsi uueaastapöördumisest ning koosviibimise ametlik osa oli lõppenud, kuid üritus ise kestis veel mitu tunnikest.

Märkmed: