ATEENA (EE) — Järjekordsel Euroopa Liidu (EL) tippkohtumisel 16.aprillil Kreeka pealinnas Ateenas, mida nimetatakse ka inimkonna demokraatia hälliks, kirjutasid 10 ELi kandidaatriiki — Eesti, Tshehhi, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia — ning 15 Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki alla dokumendile euroliiduga ühinemiseks. Lepingule pani teiste seas oma käe alla ka Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel.
Kõnealune leping on 500-leheküljeline, see on tõlgitud 21 keelde, sh. ka eesti keelde. Lepingusse on piinliku täpsusega kirja pandud mullu detsembris kokku lepitud liitumistingimused. Lepingu ettevalmistamine kestis neli kuud. See on Eesti kõigi aegade mahukaim välisleping. Adressil euro.delfi.ee on leping igale huvilisele kättesaadav.
Praktiliselt andis allakirjutatud dokument Eesti jt. liituvate riikide esindajatele õiguse osaleda alates 17. aprillist Euroopa Komisjoni töös, ehkki praegu veel osalise sõnaõigusega.
Meenutame, et Eesti esitas avalduse ELiga ühinemiseks 1995. a. ja liitumiskõnelusi alustati 1998. a.; seega on ettevalmistused ühinemiseks kestnud kokku 8 aastat.
Leppe allkirjastamine tähendab, et Eesti Vabariigist saab alates 1. maist 2004 täisõiguslik ELi liige kõikide sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
Eesti Vabariigil saab olema oma eurovolinik ja valitakse oma Europaralamendi liikmed. Eesti keelest saab aga üks ametlik Euroopa Liidu keel.
Sellega on üks ajajärk Euroopa rahvaste ühendamisel edukalt lõpetatud, kusjuures ELi põhimõtteks jäävad endiselt neli reeglit: raha, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba levik kogu ELi ulatuses.
Ühisleppe allkirjastamine toimus suure pidulikkusega ja oli ülimalt hästi ette valmistatud. Oma sõnavõtus avaldas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel tänu kogu selle abi eest, mida EL on Eestile osutanud taasiseseisvuse aja jooksul, nentides, et ilma selleta ei oleks Eesti jõudnud oma majanduse ja demokraatia arenguga ELiga ühinemiseni. President meenutas ka Eesti luuletaja Gustav Suitsu sõnu: „Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks.”
Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen, kelle soontes voolab muide ka eesti verd, ütles oma sõnavõtus, et just uus Euroopa võimaldas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemise kommunistide ülemvõimu alt. Ta meenutas 1956.a. ülestõusu Ungaris, Solidaarsuse liikumise tegevust Poolas, Balti riikide vabadusliikumist 1989. aastast alates kuni Berliini müüri langemiseni ja ütles: „Kutsume need tublid rahvad Euroopa Liitu, et võiksime üheskoos luua uue ja ühise Euroopa, kus kõikidele kodanikele oleks garanteeritud julgeolek ja heaolu.”
Uue Euroopa sünd inimkonna demokraatia hällis
Arvamus
TRENDING
