Kultaste saaga: Nikolai Kultase elujutustus. Kristi Kultas-Ilinsky elujutustus. Koostanud Mall Jõgi. Tammerraamat, 2010.
„Kultaste saaga“ pole ainult isa ja tütre lugu, see on ühe eesti perekonna saatusesaaga meie rahvale ränkadel ja keerulistel aastakümnetel. Nikolai Kultas asutas alla kolmekümnese noore mehena Tallinna kesklinnas elegantse kohviku, mille peremees ta sai olla vaid pisut üle kolme aasta. Siis tuli nõukogude võim, kohvik natsionaliseeriti ja peatselt küüditati kogu Kultaste pere.
Kultase liiga tuntud perekonnanimi oleks Eestis olnud tütar Kristile takistuseks kõrgkooli pääsemisel. Nii astuski ta Moskva Riiklikku Ülikooli ja tegi ka oma kandidaaditöö Moskvas Aju-uuringute Instituudis.
Kristi Kultas-Ilinsky teadlasekarjäär algas Venemaal ja on jätkunud edukalt pärast abikaasaga emigreerumist Ameerika Ühendriikides.
Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis: kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust. Koostanud Aune Valk. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
Kogumikku on koondatud 17 Eestist ja eestlastest tehtud uurimust, mis võrdlevad meid teiste rahvuste ja kultuuridega. See on väike valik 20. sajandi viimasel kümnendil läbi viidud sotsiaalteaduslikke uurimusi, millest enamus pole varem eesti keeles ilmunud.
Grabbi, Hellar. Seitse retke isamaale. Ilmamaa, 2010.
Käesolevas raamatus jutustab Washingtonis elav autor seitsmest retkest ENSV-aegsesse Eestisse aastail 1968, 1969, 1972, aastavahetusel 1977–1978, 1988, 1989 ja 1990.
Hellar Grabbi ütleb: „Tulin Eestisse, et näha siinset olukorda oma silmaga ja tunda seda omal nahal. Tulin kuulama, mida arvavad eesti rahva olevikust ja tulevikust inimesed rahva seast, kooliõpilasest professorini, töölisest ja kolhoosnikust nomenklatuurse asjameheni. /---/ Tõin kaasa tsensuurivaba teavet maailma reaalpoliitilisest olukorrast ja eestlaste poliitilisest ja kultuurilisest tegevusest lääneriikides ning ergutasin solidaarsust ja aktiivsust rahvusliku mõtte pinnal, et Eesti iseseisvuse paleus püsiks jätkuvalt meie lootuste ja tegevuse kõrgeima sihina.“
See on teine raamat kümneköitelisest koguteosest. „Sõja ja rahu vahel“, mis käsitseb eesti rahva, Eesti riikluse ja eesti meeste saatust Teises maailmasõjas ja seejärel kuni 1956. aastani. Käesolev käide jutustab, mis juhtus Eestiga 1940.a. juunist 1941.a. juunini, kuidas käivitati Eesti riik, selle riigikaitse (sõjavägi, politsei, Kaitseliit, piirivalve), omavalitsussüsteem, õiguskaitsesüsteem ja mis sai Eesti inimestest. Raamatus on arutatud, mis toimus eestlaste hingeelus, on antud rahvusvahelise õiguse põhjal hinnang Baltimaades toimunule. Teos tugineb suurelt osalt esmakordselt avaldatud arhiivimaterjalile ning annab olulist täiendust senistele teadmistele.
Kaugver, Raimond. Põhjavalgus. (Hõbevaramu) Pegasus, 2010.
„Põhjavalgus“ on Raimond Kaugveri seni ilmumata esikromaan, mille autor kirjutas Vorkuta vangilaagrites viibides. Nüüd on see esmakordselt lugejate ees: 60 aastat pärast käsikirja lõpetamist, 15 aastat pärast kirjaniku surma. Tekst on kirjastatud sisuliste muutusteta.
See on otse vangilaagrist edastatud poliitvangide sõnum nõukogude riigist igale ausale inimesele maailmas. Patarei vangla vangid annavad läbilõike sõjajärgsest Eesti ühiskonnast koolipoisist endise riigikogulaseni, ustavast isamaalasest värske ja juba vangistatud kommunistini. Midagi ei ole välja mõeldud, vaid ainult kunstiväega üldistatud.
Romaani iga kild, iga mõte, iga sõna on vaba inimese karje kuritegelikus ühiskonnas.
Eesti ajaloomälule on „Põhjavalgus” mõjusaks täienduseks.
(Järgneb)