Raamatukogu on suletud alates 9. detsembrist kuni 4. jaanuarini.

Ojalo, Hanno. Tagasi sõjatulle: ülevaade soomepoiste võitlustest Eestis 1944. aasta suvel. Olion, 2010.
Raamat annab ülevaate Teise maailmasõja ajal Soome sõjaväes teeninud eesti vabatahtlike (soomepoiste) Eestisse tagasitulekust ja võitlusteest augustis-septembris 1944. Kajastamist leiavad lahingud Tartu rindel, samuti väiksemad relvakokkupõrked Irus, Maardus, Vaskjalas, Kosel, Keilas ja Haruteel. Rikkalikult illustreeritud raamatus on kasutatud mitmeid seni Eestis avaldamata fotosid.

Eesti lipp ümber palli [ümbermaailmareis purjejahil „Lennuk“]. Koostaja Tiit Pruuli. Varrak, 2001.
Paljude värvipiltide ja -kaartidega illustreeritud reisiraamat eestlaste seiklustest maailmameredel.
Jahtlaev „Lennuk“ seilas pooleteise aastaga ümber maailma, möödus kurikuulsatest Hoorni ja Hea Lootuse neemedest, läbi Polüneesia atollisaarte, piki Aafrika rannikut. Nende kaugete paikade aja- ja kultuuriloo, meeskonnaliikmete läbielamised, võitlused ookeanidega, naljad ja koduigatsuse on raamatuks koondanud madrus Tiit Pruuli.

Rahvusest riigiks. From nation to state. [uute rahvusriikide teke tsaari-Venemaa varemeile 1917-1920] Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvahelise teaduskonverentsi materjale: [6. märts, 2008. Tallinn] Eesti Ajaloomuuseum, 2010.

Eesti polnud ainus maa, mis sõjast ja revolutsioonidest räsitud Venemaa varemeile püüdis aastail 1917–1920 oma rahvusriiki luua, seda tehti ka mitmetel teistel Vene impeeriumisse kuulunud aladel. Tutvustamaks laiemale kuulajaskonnale seda üht kõige murrangulisemat etappi Ida-Euroopa 20. sajandi ajaloos korraldas Eesti Ajaloomuuseum 6. märtsil 2008. aastal rahvusvahelise konverentsi „Rahvusest riigiks“, kus kuulati ettekandeid Soome, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene, Vene, Saksa ja Eesti teadlastelt. Artiklikogumik põhinebki konverentsimaterjalidel.

Musial, Bogdan. Sihikul oli Saksamaa. Tänapäev, 2009

Nõukogude Liit olevat olnud rahumeelne maa, kui Hitleri Wehrmacht seda 22. juunil 1941 laial rindel ründas. Nii kinnitas kommunistlik propaganda ja nii räägitakse vahel tänaseni. Tegelikult viis Stalin − nagu Hitlergi − ellu tohutu relvastumisprogrammi ning seadis endale juba 1920. aastail kindla eesmärgi tungida kallale Lääne-Euroopale, hõivata Saksamaa. Esimest korda kirjeldab saksa-poola ajaloolane Bogdan Musial uusimate arhiivileidude valguses Kremli tollaseid sõjaplaane, millest tulenes bolševistliku riigi kogu sise- ja välispoliitika.

Sõnasse püütud minevik. Koostanud Priit Raudkivi ja Marten Seppel. Argo, 2009

Tegemist on pühendusteosega ühe kõige silmapaistvama eesti ajaloolase, Enn Tarveli auks – ajalooartiklite kogumikuga, mille autorite seas on nimekad uurijad Eestist, Soomest, Rootsist ja Leedust ning teemade ring ulatub ristiusu levitamisest Eestis enne muistset vabadusvõitlust kuni taasiseseisvumisjärgse põllumajanduseni. Vahepeale mahuvad kirjutised nt: mentaliteedimuutustest muinasaja lõpu Saaremaal; kirikute ehitushinnast Vana-Liivimaal; hansakaubandusest ja sellest, mida üks siinne piiskop tollal kaupmeeste käest õige soetas; Rootsi-aegsest posti- ja maapolitseikorraldusest; Rootsi revanšistlikest plaanidest Venemaa vastu aastail 1721–1918; Läänemere kubermangudest Krimmi sõja ajal; sellest, kuidas Soome vastset Eesti Vabariiki diplomaatiliselt tunnustas; parteiharidusest ENSV-s jne. Kokku on kirjutisi 22, lisaks E. Tarveli valikbibliograafia, autoreid 21. Enamik artikleid on eestikeelsed, kuid esindatud on ka inglise, saksa ja soome keel; viimastel puhkudel on lisatud eestikeelsed kokkuvõtted.

Märkmed: