Raamatukogu avatakse peale jõulupuhkust taas 4. jaanuaril.

Tõnisson, Jaan. Kõlblus ja rahvuslus. (Eesti mõttelugu) Ilmamaa, 2010.

Jaan Tõnisson oli Eesti iseseisvumisele eelnenud aastakümnete olulisim rahvajuht, kes jäi mõjukaks tegelaseks esimese iseseisvusperioodi lõpuni. Tegevust alustas ta „Postimehe“ toimetajana, hiljem oli korduvalt riigivanem.
Ta võitles demokraatia, rahvusliku iseteadvuse, kõlbluse ja karskuse eest. Ta seisis paljude suurte algatuste ja ürituste eesotsas. Kuigi teda kui aatemeest on vastandatud nn. majandusmeestele, tegi ta palju ka majanduse arendamiseks, eriti ühistegevust propageerides. 1905. a. revolutsiooni ajal kutsus ta üles vägivallatule võitlusele. Aastal 1917 tegi tema ettepaneku Vene riigist eraldumise kohta. 1930. aastate kriisi ajal jäi ta erinevalt paljudest Euroopa poliitikutest demokraadiks. Oma põhimõtete ja tegevuse eest pidi ta korduvalt viibima vangistuses ja seal ta ka suri. Ümbrisel kasutatud pildi tagaküljele on kirjutatud: Jaan Tõnisson 20 minutit enne vangistamist. Tõnissoni kohta on ilmunud küll erinevaid raamatuid ja uurimusi, kuid seni puudus vajalik mahukas artiklikogu. Artikleid ja muid tekste kirjutas ta pikkade aastate jooksul väga palju. Käesolev raamat sisaldab Tõnissoni tähtsamaid iseseisvumiseelse perioodi kirjutisi.

Tõrvand, Juhan. Võitlustest I. Maailmasõjas ja kindral Kornilovi väes. Grenader, 2009

See on ainulaadne päevaraamat, mis sisaldab üle 30-aastase eesti soost ohvitseri arutlusi ja ülestähendusi Esimesest maailmasõjast, Vene revolutsioonist ja võitlustest Vene kodusõjas. Autor huvitub eelkõige inimesest, ühiskonnast ja selles käärivatest muutustest.

Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest: Eesti Ajaloomuuseumi teaduskonverentsi materjale : [24. märts, 2009, Tallinn] Eesti Ajaloomuuseum, 2010

1949. aasta märtsis viidi mõne päeva jooksul oma kodudest vägivaldselt ära üle 20 000 Eesti inimese, kellest kolmveerandi moodustasid naised ja lapsed. Tegemist oli sovetivõimu ühe kõige ulatuslikuma repressiooniga Eesti elanikkonna vastu.
Märtsiküüditamisest ja muudest sovetirežiimi kuritegudest sai kodumaal avalikult kõnelema hakata alles veidi rohkem kui kaks aastakümmet tagasi. Järgnenud aastatel on ajaloolased, ajakirjanikud ja ka represseeritud ise teinud märtsiküüditamise uurimisel ära suure töö. Nüüdseks on üldteada aktsiooni põhifaktid. Ometi on veel vara öelda, et märtsiküüditamine on läbi uuritud, et me teame sellest kõike.
24. märtsil 2009. aastal toimus Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis märtsiküüditamise teemaline teaduskonverents, millega mälestati 60 aastat varem aset leinud massideporteerimist.
Käesolevas kogumikus on avaldatud kümme artiklit, mille aluseks olev uurimistöö on tehtud viimastel aastatel ja mis valgustavad uusi aspekte märtsiküüditamise teadusliku uurimise vallas.

Bremen Thomas, Sigrid von. Goodbye Stalin; a true story of wars, escapes and reinventions. Dallas, Texas, Durban House Press, 2007.

Elust elulooks: kuidas kirjutada elulugu – näiteid ja näpunäiteid. Koostanud Rutt Hinrikus ja Tiina Kirss. Tänapäev, 2010

Selles raamatus tutvustavad Tartu Ülikooli professor Tiina Kirss ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus autobiograafilise, isikukeskse kirjutamise erinevaid võimalusi, et innustada neid, kes on juba alustanud oma eluloo kirjapanemist, eriti aga julgustada kõiki neid, kes seda veel teinud ei ole. Raamatus tutvustatakse eluloolise kirjutamise mitmeid erinevaid võimalusi: põhjendusi, eluloolisi mälestusi kokkusurutud või lahti kirjutatud kujul, fragmente, terviklikke mälupilte, dokumentaalseid ja vastupidi – ilukirjanduseks vormistatud minevikupilte.

Märkmed: